Marafa kohta andmeid otsides leidsin internetist sellise kirjelduse -
According to the Lonely Planet, Marafa is "the most underrated site on the coast (if not Kenya)" and if you, "put this geographic phenomenon anywhere else on earth, families would plan vacations around visiting and a glut of shopping malls would surround the approaches." http://www.mydestination.com/kenya/things-to-do/111066/marafa---hells-kitchen
Sellega oli külastamine otsustatud. Koht oli suurematest teedest eemal, õige teeotsa ülesleidmisel tuli korraks mõte, et see tee on ainult kohalikele elanikele jalgsi liikumiseks ja koduloomadele, sest auto jälgi ei paistnud küll kusagilt.
Paar korda küsisin igaks juhuks üle, et kas see tee ikka läheb Marafasse. Pidi minema, aga võib-olla oli neid selliselt õpetatud, et kunagi ei tohi eitavalt vastata.
Ja hiljutine vihm tegi oma töö – tee ei tolmanud, vaid hoopis pruun pori kleepus rataste külge. Järjekordse suure porilombi juures seisis kohalik mees, kes vaatas huviga, kuidas “mzungu” oma valge bussiga sealt läbi pääseb. Ja kinnitas, et see tee läheb küll Marafasse ja kuna ta liigub samas suunas, siis kas võib kaasa tulla? Ikka võib, kuidas siis muidu. Porilombid jätkusid veel 10 kilomeetrit, pärast ristus tee veidi suuremaga ja edasiliikumine läks lihtsamaks.
Aga siin ta ongi – Marafa Hell’s Kitchen
Eco Camp
Järjekordseks ööbimiskohaks sai Eco Camp.
Eco Camp tähendas seda, et voolu ei olnud. Kui läks pimedaks, toodi välja petrooleumilambid, et mingi valgus oleks ja et keegi treppidest alla ei kukuks.
Ja see ookeani äärde viiv niidetud tee meenutas esmapilgul Eestit. Ainult et tagaplaanil on palmid, nii et ikka Keenia mis Keenia.
Thursday, June 16, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment