400 000 km

09.02.2014,
Reisi algusest 119 047 km,
Ruta 52, Argentina,
(GPS S23 41.626 W065 42.854).

Lihtsalt üks ilus ümmargune number, paljude nullidega, ja peaaegu et juubel.

Sanid

.
488.päev
Reisi algusest 54.588 km
Kirjutatud Namiibias, Divundus.

Sanid on väga tõenäoliselt praeguse Namiibia piirkonna kõige esimesed asukad, kes elasid siin ammu enne teiste hõimude saabumist. Sanisid on nimetatud veel "bušhmaniteks", kuid kuna see sõna olevat halvamaiguline, siis nad eelistavad teiste hõimude poolt neile antud sanide nime. Sanid elavad põhiliselt Botsvanas (55.000), Namiibias (27.000), LAVis (10.000) ja Angoolas (<5.000).wiki.

Sanid elavad siiani võimalikult looduslähedaselt, ehkki kaasaegne tsivilisatsioon on jõudmas ka nende küladesse. 

Tsumeb

.
485. päev  
Reisi algusest 53809 km.  
Kirjutatud Namiibias, Divundus.

Tsumeb on järgmine väikelinn (15.000 elanikuga) Põhja Namiibias, siin on paar tanklat, Spar ja veel mõned suuremad kauplused, nii et paras koht kütuse ja toiduvarusid täiendada. Ja üritada Etosha pargi sebrafotosid sorteerida, mis tundub esmapilgul täiesti lootusetu ettevõtmine. Ja mitte ainult esmapilgul. Aga vahelduseks jälle muud juttu.

Teen Tsumebi peatänaval väikese jalutuskäigu ja shoppamise (mis tore sõna), st ostan uued plätud. Eelmised pidasid vastu vähem kui kuu, ja seda on kuidagi vähe, üle-eelmised Djiboutist ostetud pidasid vastu peaaegu aasta. Väikeses väga laia sortimendiga kaupluses on kõik suured ja kvaliteetsed kaubamärgid esindatud. Suures korvis on sõbralikult segamini NIKE, PUMA jne tooted. Hinda siltidel ei ole. Küsimise peale saan vastuse, et Nike toode maksab 39 N$ ehk siis 4 Euri. Pole midagi teha, kuulus nimi maksab ka siinkandis. Ausalt öeldes ma oleksin tahtnud hoopis sellise nimega jalavarje, nagu on alloleval fotol:


Aga kui ei ole, siis ei ole. Ost pannakse kilekotti ja külastage meid jälle. Liigun edasi.

Etosha

.
473 päev.
Reisi algusest 53225 km

Etosha Rahvupark asutati 1907 aastal, pargi esialgne suurus on 100.000 km2 ning ta oli sel ajal maailma kõige suurem rahvuspark. Praegu on pargi pindala 22.270 km2, ehk siis nagu pool Eestimaad.

Ja piletihinnad on kliendisõbralikud. Etosha päevapilet läheb maksma kokku 90 N$ ehk siis 9 Eurot, et siis 80 per person ja 10 per car. Seda räägiti varem ka, et hinnad on just sellised, aga see autopilet 1 Eur päevas tundus kuidagi kummaline, eriti kui mõelda Keenia ja Tansaania parkide peale. Ugandast ei taha rääkidagi, sest seal riigis öeldi rõõmsa näoga number 100, just, 100 USD ja imestati, et kas seda on siis palju? Kauplemine ei aidanud, ning tavalise auto alla ei tahetud seda bussi liigitada (tavalise auto sissepääsu hind oleks olnud 50 USD)  ja asi lahenes nii, nagu tavaliselt, st.kui hind ei sobi ja ei paindu, siis jääb kaup katki. Jäigi. Niipalju siis kõrvalpõikest Uganda loodusparkide hinnamajandusse.

Kuidas asjad Aafrikas vastu peavad

,
ehk siis vahelduseks looduspiltidele hoopis muul teemal. Ikka ja jälle küsitakse, et kuidas auto vastu peab, aga seekord kirjutaks hoopis väiksematest asjadest. Väga lühidalt saab öelda, et ega ei peagi hästi vastu, hea on, kui natukenegi aega saab kasutada.

Näide 1. Garmin GPS "Dakota 20". Esimese Dakota ostsin 2009 Eestist, ja see pidas vastu kaks aastat, kuni lõpuks Djiboutis autost ära varastati. Järgmise sama marki GPSi ostsin Keeniast, ja selle kvaliteet on kuidagi kehvem. Alates sellest, et micro-SD kaardi metallist hoidja hoidja ei tahtnud kaarti pesas kinni hoida, kuid see väike asi oli parandatav. Aga pärast pooleaastast kasutamist lagunes lõplikult ära USB pesa tolmukaitse.

Üldiselt ma ei taha selle seadme kohta pahasti öelda, aga kuidagi tundub,et esimene eksemplar oli korralikum ja tugevama ekraanivalgustusega. Ja siinmail on see oluline. Isegi väga.

Ja veel Namiibiat

.
463 päev,
Reisi algusest 52109 km,
Opowo.

Pilte viimase nädala teekonnalt. Üks täiesti tavaline müügipunkt väiksema tee ääres.

Vasakul kaugemal on müügilett, nööride otsas on turistidele määratud suveniirid. Paremal asuv telk on elamiseks. 

Damaraland

.
458 päev
Kamanjab,
Reisi algusest 51377 km.

Damarad üks Namiibia hõimudest, neid on arvuliselt u 100.000 ja nad on ühed Namiibia vanimad asukad.  "Living Museum of the Damara" on väike Damara küla Twyfelfonteini lähedal Loode-Namiibias. Tegemist on vabaõhumuuseumiga, kus on kümmekond pooleldi läbipaistvat ümmargust onni, ja külastajatel on võimalik jälgida Damarade igapäevaseid toimetusi.


Saabumise momendil pole külas ühtegi turisti, kaugemalt saabub külavanem.

Spitzkoppe

.
454 päev
Reisi algusest 51132 km
Namiibia.

Swakopmund, Walvis Bay ja tsivilisatsioon jääb seljataha. Hüljeste koloonia on külastatud, Welwitschia ja kuumaastik samuti. Kaubandusele on ring peale tehtud, valik on rikkalik. Ühes ülilaia profiiliga majapidamistarvete ja tööriistade ja kõige muu kaupluses on isegi "Kalashnikov" AK-47 stendil, vabamüügis, hinnaks 2000 N$ ehk siis 200 Eurot. Ja söögikohtades on nii, et kui tellid pizza, siis saadki täitsa õige pizza, nii välimuselt kui ka maitselt.  


Läbi kõrbe viib sisemaale Trans - Kalahari Highway.

Welwitschia mirabilis

.
Welwitschia on ürgaegne taim, mis kasvab Atlandi ookeani rannikul Namiibia kõrbes ja Lõuna-Angoolas. Ja näeb välja, nagu mingi kummaline kuhi otsast kuivanud lehti.

Taim koosneb madalast tüvest ja ainult kahest lehest, lehtedel on katkised ja kuivanud otsad. Ta on paljasseemne taim, nagu okaspuud, ning teda võibki pidada puuks, mis on kohandunud kõrbes elama ja millel on ainult juur ja lehed. Taim võib elada kuni 1500 aasta vanuseks, lehed kasvavad kogu taime eluea, kuid nad kõdunevad otsast ning nende pikkus ei ületa 4-5 meetrit. 

Räägitakse, et kui Austria botaanik Friedrich Welwitsch 1860. aastal Lõuna-Aafrikas rännates selle taime avastas, langes ta hardas imetluses põlvili ega julgenud hulk aega oma leidu puudutadagi.

Welwitschia õitseb vaid korra oma elu jooksul.

Welwitschia on kohandunud kõrbe ekstreemsete tingimustega, ta ei sõltu vihmaveest, vaid saab vett ookenilt tulevatest udupilvedest.

Swakopmund

.
450 päev
Reisi algusest 50583 km
Viimase nädala teekond: Windhoek -Walvis Bay - Swakopmund.

Kirjutatud Swakopmundis, mis on ehe ja ehtne saksapärane väikelinn Namiibias, Atlandi ookeani ääres.

Hohenzollen House - 1906 aastal ehitatud hotell.

Windhoek

.
440 päev.

Katutura - kohalikus Otjiherero keeles tähendab see "The place where we do not want to live".

Linna ajaloost paari reaga: Windhoek asub merepinnast 1650 meetri kõrgusel  ja on ühe legendi järgi saanud oma nime soojaveeallikate järgi (Nama rahvas nimetas seda kohta Ai-gams (fire-water) ja Hereod andsid kohale nime Otjomuise (ehk siis "place of steam").

Sakslased saabusid siia 1890 aastal ja ehitasid Alta Feste nimelise kindluse, mis sai Saksa koloniaalvägede  ehk Schutztruppe peakorteriks. Praegu asub kindluses muuseum.  1915 aastal, Esimese Maailmasõja ajal vallutasid Lõuna-Aafrika väed tolleaegse Namiibia (Saksa Edela-Aafrika). 1950-ndatel aastatel soovis linnavalitsus koos LAV apharteidireziimiga linna "valgendada" ning ehitada mustanahalistele eraldi piirkonnad (nagu Soweto Johannesburgi lähedal). Elanikud ei soovinud Katuturasse ümber asuda ning 1959 aasta 10.detsembril toimunud miiting lõppes verevalamise ja 13 hukkunuga.

Ümberasustamine jätkus seejärel ilma intsidentideta ning lõppes 1968 aastal, kui peaaegu kõik mustanahaline elanikkond oli ümber asustatud uude piirkonda. 1968 aastal oli Katuturas u 4000 elamut, need olid rendimajad, neid ei saanud osta ega müüa, majad olid ilma veeta ja elektrita. Igal majal pidi olema hõimu tähis (H = herero, D = Damara jne). Pärast Namiibia iseseisvumist 1990 aastal elukoha piirangud kaotati, pikaajalised elanikud said õiguse osta oma elamu päriseks. 2006 aastal oli Katuturas üle 150.000 elaniku ning see arv kasvab pidevalt, rahvas saabub maapiirkondadest, otsides tööd ja paremat elu.   

Veel pilte Lüderitzist

.
Felsenkirche ehk "Church of the Rock", on Lüderitzi kõige kõrgemal asuv ehitis. Kiriku ehitust rahastati annetustest, nurgakivi pandi paika 19.nov 1911 ja kirik avati 4.augustil 1912. Arhitektiks ja ehitajaks oli Cape Colonyst pärit Albert Blause.  Kirik on Namiibia National Monument 1978 aastast.

Kolmanskop Ghost Town

.
10 kilomeetrit enne Lüderitzi linna jääb suure teeäärde mahajäetud kaevanduslinn Kolmannskuppe  ehk Kolmanskop. Linn asutati 1908 aastal, kui raudtee ehitamise käigus leiti siit esimene teemant. Kolmanskopi linnas oli kool, teater, spordisaal, keeglisaal, kasiino ja haigla, siin asus lõunapoolkera kõige esimene röntgeniaparaat. Seoses uute ja rikkamate teemantipiirkondade leidmisega jäeti linn maha ning viimane elanik lahkus siit 1956 aastal.


Linn on avatud külastajatele kella 9-13, külastamine on tasuline ja maksab 55 Namiibia dollarit (N$). Ning veel on hinnakirjas terve päeva pilet, mille nimeks on hoopis Photo Permit ja mis maksab 160 N$. Esmapilgul tekitab segadust, et kas pildistamise eest tuleb eraldi maksta. Ei tule, see "Photo Permit" tähendab, et linnas võib viibida päikesetõusust päikeseloojanguni ja rahulikult pilte teha.

Lüderitz, Goerke House

.
Namiibia.

Selle maja kirjeldamist alustatakse tavaliselt sõnadega "The one of the most beautiful buildings in town".
Maja on saanud oma nime esimese omaniku, Hans Goerke järgi, kes saabus Namiibiasse (mis kandis sel ajal nimetust German South West Africa) 1904 aastal Saksa koloniaalvägede (Shutztruppe) koosseisus. Pärast teemantite leidmist Kolmanskoppes lahkus Goerke sõjaväest ning asus tööle teemantikaevanduse ülemana.

Maja ehitati valmis ühe aastaga, ehitamist alustati 1909 aasta oktoobris ning maja oli valmis 1910 aasta septembriks. Arhitektiks oli väga tõenäoliselt Otto Ertl. Hans Goerke elas ise selles majas kaks aastat, ning lahkus seejärel Saksamaale. Giidi sõnul ei soovinud Goerke abikaasa selles majas elada.

Veel Namiibiat

.
429 päev.
Reisi algusest 49 659 km
Praegune asukoht: Namiibia, Windhoek
Cardboard Box Backbackers

Lahkun Sesriemist, sest Namiibia punased liivamäed on üle vaadatud nii päikeseloojangul kui ka päikesetõusul ja kell kaks on liiga vara, et siia veel üheks päevaks pidama jääda. Enne teele asumist külastan tanklat, Namiibia on piisavalt hõreda asustusega ning sellepärast kasutan iga võimalust tankimiseks. Saaks ka harvemini, praegu on iga 100-200 kilomeetri tagant olnud mingisugune tankimisvõimalus. Põhimõtteliselt on buss võimeline tavaliselt kaasasoleva kütusega sõitma ilma tankimata kuni 1500 km, aga ikkagi on kindlam, kui korralikku kütust on piisavalt. Diisli kvaliteedist – huvitaval kombel tundub siinne kütus olevat parema kvaliteediga, kui LAV-ist ostetud. Sest seal oli nii, et annad gaasi, ja tagant tuleb kõvasti musta suitsu ja jõudu ei ole ja edasi korralikult ei lähe. Mis sest, et tangitud korralikest kohtadest nagu Shell ja BP. Igatahes siin on teine lugu, ju siis ei segata korralikku diislit mingi sodiga.

Tanklas on kohvik, väljas on lauad ja nende ees seisab mootorratas Austraalia numbrimärkidega. Liiga haruldane kohtumine, et infot vahetamata edasi liikuda. Juttu jätkub järgmiseks paariks tunniks.

Sõidan põhja poole, vaatan kaarti ja hakkab silma tuttav nimi, Solitaire.


Teen peatuse, siin on tankla, autoremonditöökoda, väike kohvipood. Ja ka siin on peatuspaiga kujundamisel kasutatud eelmise sajandi sõidukeid.

Namiibia, Sossusvlei

.
Namiibia ja Sossusvlei suured punased liivaluited. Kui kuskil on müügil kasvõi kaks postkaarti, siis ühel on väga tõenäoliselt Sossusvlei luited.


Luiteid soovitatakse külastada päikesetõusul või loojangul, sest varjud toovad välja luidete teravad piirjooned, keskpäeval on efekt väiksem.

Lüderitz, Dias Point

.
Indiasse mereteed otsides peatus meresõitja Bartolomeu Dias paigas, kus asub praegune Lüderitz. Lüderitzi eelmistest nimedest - 1487 aastal lõuna poole sõites andis Dias kohale nime Angra das Voltas, järgmine aasta tagasiteel Euroopasse nimetas ta koha ümber, uueks nimeks sai Golfo de Sao Cristovao (tema lipulaeva järgi, mille nimi São Cristóvão).

Järgmisena seda kohta külastanud Vasco da Gama nimetas lahe ümber, uueks nimeks sai Angra Pequena (ingl.keelses “small cove”) ehk väike abajas.

Indiasse mereteed otsides jättis Dias siia oma kolmest laevast kõige väiksema, laev jäi 9 meremehe valve alla, kuid hiljem tagasi pöördudes oli üheksast kaaslasest ellu jäänud ainult 3. Link . 6 oli tapetud kohalike elanike poolt, seitsmes oli raskelt haavatud ning suri kaaslaste saabudes. Väike laev oli samuti sedavõrd kehvas seisukorras, et Dias otsustas laeva põletada ning pöördus kahe laevaga tagasi Euroopasse.

Dias Point asub 18 kilomeetrit Lüderitzist läänes, neeme tipus. Esimene kivist rist ehk Padrao püstitas siia Dias 25 juulil 1488 aastal, ning see püsis vaatamata tuulele ja ilmastikule kuni 19 sajandini. 1825 aastal leiti rist purunenuna ja väiksemad tükid viidi Kaplinna muuseumi.

See pildilolev rist on siia paigaldatud 1988 aastal Diasi Festivali raames. Dias Point on Namibia National Monument alates 1973 aastast.

Namiibia, Diamond Area 1

.
420 päev.
Lüderitz.

Lüderitzist lõuna poole jääb piirkond, mille nimeks on saksa keeles The Sperrgebiet, "keelatud ala" või otsese nimega “Diamond Area 1”. Ala pikkus põhjast lõunasse on 320 km ja laius kuni 100 km,  pindala on 26.000 km2, ehk siis suurem kui pool Eestit. Teemantite kaevandamist alustati siinkandis 1908 aastal, kui raudtee ehitamise käigus leiti esimene teemant.

Kaevandamine ei olegi see kõige õigem sõna, sest alguses korjati neid lihtsalt maapinnalt. Kaevandamine toimub siiani, iga aasta tõstetakse masinatega 33 miljonit tonni liiva.

Mõningaid fakte Namiibia teemantitest. Valdkonnas töötab 3200 inimest, ning 2010 aastal kaevandati 1,2 miljoni karaati, mis on 1,5 % maailma kogutoodangust. Kilogrammides teeb see aastatoodanguks 240 kg aastas (1 karaat on 0,2 grammi). Teemandid on isegi Namiibia vapil.

Namiibia, Fish River Canyon

.
412 päev,
Reisi algusest 48716 km.
Praegune asukoht: Lüderitz

Namiibia lõunaosas asuvat 161 km pikkust, kuni 27 km laiust ja kohati kuni 550 m sügavust Fish River Kanjonit on reklaamitud kui Aafrika suurimat ja Arizona Grand Canyoni järel maailma suuruselt teist kanjonit. Sellist paika ei saa ju Namiibias olles ometi külastamata jätta.


Esimene vaatepilt on võimas. Ainult et külastajaid ei ole. Ning mitte ainult et külastajaid, vaid ka kohalikke ei ole. Keegi ei paku ennast autot valvama, keegi ei müü midagi.

Namiibia

.
411 päev,
Reisi algusest 48716 km.

Ehk pikem pealkiri võiks olla hoopis “Miks on blogimises vaikus?”. Ja juba mitmendat nädalat? Mis on juhtunud? LAV-is ei olnud eriti võimalust seda mittekirjutamist sellega põhjendada, et näiteks korralikku netti ei ole, sest 3G levib peaaegu kõigis suuremates linnades. Ja seda ei saa ka öelda, et pole kirjutatud, kuna midagi pole juhtunud, pigem juba vastupidi. Juhtub hoopis liiga palju ja asjad ei tahtnud kuidagi selles riigis plaanipäraselt kulgeda.

Plaanipäraselt??? See ei tohiks eriti üllatada arvestades siinoldud päevade arvu ja külastatud riike, sest asjad ei  kulge Aafrikas kunagi plaanipäraselt, aga ikkagi. Murphy seaduse tuletused kehtivad siin maailmajaos 100 protsendiliselt ja rohkemgi veel.

Eriti alljärgnevad:
 
Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikka läheb.
Miski pole nii lihtne, kui ta paistab.
Kõik võtab kauem aega, kui te arvate.
Kui on võimalus, et mitu asja läheb untsu, siis tegelikult läheb untsu see, mis toob kõige rohkem kahju.
Harilikult lähevad asjad omapäi sandist veel sandimaks.
Mida te ka teha ei kavatse, ikka tuleb enne midagi muud ära teha.
Võimatu on teha midagi lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud.
Kõik, mis on kokku pandud, laguneb varem või hiljem laiali.


Nii need asjad siin käivad. Alates viisapikendamisest ja jätkates mitmete tehniliste tõrgetega. Sest kui midagi on vahetatud kuu aja jooksul kaks korda, siis jõuab kohe kätte ka kolmas kord. Jutt käib tuttavast õlilekkest ja käigukasti mahavõtmisest.
   
Aga põhjuse midagi teha või tegemata jätta leiab alati, nii et parem on hoopis jätkata Namiibia tutvustamisega.  Sest LAV-is oleku aeg sai otsa, viisa pikendati (ja pikendatigi!) kuni 29 veebruarini, ning sisemine hääl ütles, et ära jäta seda minekut 29 kuupäeva peale, mine tea, kas sealsed arvutisüsteemid ikka saavad aru,et see aasta on liigaasta. Ei jätnud, kahe päevaga sõitsin Kaplinnast ülespoole Namiibia piirini ja 28 veebruaril jäi LAV seljataha. Kahju oli lahkuda. Sest arvestades selle riigi suurust ja tema huvitavat ja kirevat ajalugu ja kõiki vaatamisväärsusi tuli ajast puudu. Võib ju öelda endale, et kõike ei jõua niikuinii ära vaadata, aga ikkagi. 
Aga nüüd siis Namiibia. Pindala 825,4 tuh km2, või siis kujundlikumalt võib öelda, et Namiibia on peaaegu sama suur,kui Saksamaa ja Prantsusmaa kokku. Sõidad, ja otsa ega äärt ei ole. Elanikke on aga selles suures riigis ligikaudu 2 miljonit, mis tähendab seda, riik on peaaegu inimtühi.


Selline näeb välja tüüpiline Lõuna-Namiibia loodus. Kaugusesse suunduv tee ja avarad vaated. Tühjus ja tuul.