Kabale, Edela-Uganda, väikelinn enne Rwanda piiri. Ugandale on lõpuks tiir peale tehtud. Üliroheline riik, see tähendab, et kuna maapind on viljakas ja vihma tuleb mõnes kohas 2 meetrit aastas, siis kõik kasvab, mis mühiseb. Puud on vist 4 korda kõrgemad, kui Eestis ja mõned puulehed on A4 suuruses. Rohi ei ole rohelisem, on sama roheline, igaks juhuks mainin kohe ära.
Internetiga on siin nii, nagu tavaliselt. See “tavaliselt” tähendab, et kuna juba hommikust alates pole linnas elektrit, siis ei ole enamustes kohtades ka internetti.
Paar sõidu ajal tehtud fotot banaaniveost – kõigepealt banaanid jalgrattaga.
Nagu veidi aja pärast selgus, on see püsti olev toigas selle jaoks, et peatumisel ratas ümber ei läheks.
Eespool oli teeremont, nii et õnnestus see parkimine ka ära näha.
Ja siis saab banaane vedada ka niimoodi. Huvitav oleks teada, mis juhtuks, kui näiteks Tallinnas selliselt oma igapäevast banaaniportsu koju toimetaks. Et kui ruttu kinni peatatakse ja millisesse asutusse kõigepealt toimetatakse.
Ja kui midagi muud on vaja vedada siis seda võib panna “matatu” katusele. Katusel pakiraami olemasolu ei ole vajalik, saab ka ilma hakkama. Ainus vajalik asi on sidumisnöör.
Kaugemal on näha, kuidas hiinlased teed ehitavad. Iseenesest hea ja tore ja ülivajalik tegevus. Aga kui veidi pikemalt süveneda, siis ega nad seda tasuta ei tee, saavad vastutasuks näiteks õiguse midagi kaevandada ja viivad selle siis mööda värskelt ehitatud teed mööda minema. Ja tööjõud on samuti valdavalt hiinast. Ei hakka seda teemat siin praegu pikemalt lahkama, edaspidi pikemalt. Mingi kohalik nali pidi olema selle ehitamise kohta, et nad ei ehita, vaid hoopis joonistavad selle maastikule.
Sildid ja reklaamid.
Igasuguste siltide ja firmareklaamidega on nii, et üldiselt nagu igasuguseid asju nähtud ja ei tohiks eriti üllatada, aga mõni on ikka selline, et jätad auto võimaluse korral seisma ja püüad selle pildi ära teha. See ülal peaks olema juuksur – vist.
Sellist hoiatust polnud ka varem ette sattunud. Terve majasein oli silti täis. Hiljem järele mõeldes oleks pidanud minema ja uurima, et ikka miks jne??
Või siis see, et Exceli nimega saab müüa peaaegu kõike.
See on tegelikult mägitee. Peaaegu pooleteise kilomeetri kõrgusel
Ja puude vahelt avaneb selline miljonivaade.
Sõidad mööda mägiteed ja järsku oli esiklaasil.
Ja veel üks jäädvustus. Aga see punakas-kollast tolmu on ikka igal pool, sõidad päev otsa ja jälle on kõik lahtised asjad sellega kaetud. Ning mitte ainult lahtised. Võtad midagi kinnisest reisikotist ja ikka on tolmune.
Kuumaveeallikas – kui täpsem olla, siis keevaveeallikas. Sempaya Hot Springs. Giidi sõnul pidi saama muna keeta. Uskusin ja ei hakanud järgi proovima.
Kõik mulises ja auras ümberringi. Need lauajupid ja kivid olid käimisrajaks.
Lihtsalt leib.
Veel üks miljonivaade savannile, peatuspaik õigele ja poliitiliselt korrektsele turistile. Sellisele, kes lendab kohale Euroopast või siis ookeani tagant.
Otsisin Kichwamba Lodge nimelist kämpingut, mis pidi Lonely Planeti andmetel samas kandis asuma, aga ei silti ega midagi, ja leidsin mäenõlvalt hoopis sellise majutusasutuse-konverentsikeskuse koos basseinide ja muu juurdekuuluvaga.
Ilma veeta osa vist nendele kõhnema rahakotiga turistidele.
Ja oma bussiga saabujatele leiti lõpuks selline varjuline koht.
Queen Elizabeth Park, liblikad teel.
Ja Queen Elizabeth pargist läbi sõites oli teel selline veok. Sest siit pargist läheb läbi järjekordne Kongo DV-d ja Ugandat ühendav tee (Katunguru-Ishasha-Rutshuru). Rattajälgede järgi paistis, et see on siin juba pikemalt seisnud. Oligi. Ja mööda sõites selgus, et autos on juhid, kes hakkasid kätega vehkima, et kas mul joogivett on. Ikka leidus. Selgus, et see Kongost pärit veok oli juba 2 nädalat tagasi katki läinud ja ootas saabuvat abi.
Nii need juhid seal autos ootasid.
Entebbe – esimene oluline vaatamisväärsus on UWEC – pikema nimega - Uganda Wildlife Education Centre – või siis rahvapärasemalt Entebbe Zoo
.
Kohalikud koolilapsed loomaaeda külastamas.
Peasissepääs.
Ja ikkagi pole tegemist tavalise loomaaiaga, kus on suurem valik loomi ja linde, vaid siin on need, kes on päästetud salaküttide ja illegaalsete kauplejate käest, või siis paranevad siin pärast vigastusi. Link UWEC kodulehele
Klassikaline pilt lõvist.
Pärast poseerimist.
Ja traataial oli selline silt.
No Comments. Esimese korraga meelde ei jäänud, mis sest, et vajalikud numbrid. Teise korraga ka mitte. Lõpuks tegin pilti, sest muidu tuleks “emergency-le” helistamiseks lõvipuuri juurde tagasi joosta. Numbrit vaatama.
Veel üks traataiatagune lõvi. Rahulik, tuli lähemale ja lihtsalt vaatas.
Valge ninasarvik sarve teritamas.
Shoebill Link
Hamerkop Link
Ja puuride taga olevad puud olid täis suuremaid ämblikke.
Hea ja lihtne lahendus vee soojendamiseks. Võib-olla sobib isegi supi keetmiseks.
Ilus liivarand Victoria järve ääres, ja siis selline silt. Ujumas polnud kedagi näha.
Konteiner. No comments.
Loogika ja füüsika reeglite järgi ei tohiks see konteiner autol püsida, aga nii see seal oli. Paari trossiga kinni tõmmatud, et sõidu ajal maha ei pudeneks. Ja liikluseeskirjad ei ütle vist sellise koorma kohta siinkandis midagi. Ma mõtlen seda, et kui suure koorma võin mingile sõidukile (jalgratas, mootorratas) laadida või siis mitmekesi võib boda-bodaga (mootorrattaga) sõita. 3 sõitjat on tavaline ja ega 4 pole ka mingi haruldus.
Ühistransport mägede vahel. Valdavalt kas siis Isuzu või Mitsubishi. Autokast mõnikord rahvast paksult täis ja siis sõidab selline veok on kitsal teel selja taga ja annab signaali, et soovib mööda sõita. Ja tavaliselt on kadunud kaugusesse, enne kui jõuad kaamera haarata ja valmis seada. See siin on ülikorralik tee, ja pilt õnnestus teha sellepärast, et veok tuli aeglaselt ülesmäge.
Aga nüüd rohkem pilte siia postitusse ei tule. Sest kõik see pikk postitus koos piltidega (kokku on 43 pilti, just lugesin üle) tuleb kuidagi üles laadida enne Rwandasse minekut. Mine tea, kuidas seal netiga on. Võib-olla on parem, aga eks kohapeal näeb. Helesinine unistus on selline, et äkki saaks mõne videojupi ka Youtuubi.
Ja diisel pidi Rwandas kallim olema, kui Ugandas. Nii et igasugused anumad ja mahutid täis enne piiriületust.
Uganda teekond vabakäejoonega ühel vanal kaardil (NB! Kongo DV on siin veel Zaire!)
Monday, August 22, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Vaatan, et oled Uganda põhjaosas käinud. Endal jäi see nägemata. Kuidas võrdluses Uganda kesk- ja lõunaosaga tundus?
Põhjaosas peatusin 1 päeva Gulus. See oli viimane suurem asustatud punkt enne Lõuna-Sudaani. Elav, palav ja tolmune väikelinn. Mulle meeldis. Normaalset ööbimiskohta (loe:normaalse hinnaga hotelli parklat) ei leidnud, nii et ööbisin busside parkimisplatsil, hea odav ja turvaline.
Tänavalt süüa ostes mingit turisti hinda ei küsitud, riis ja oad läksid kokku 1000 UGS-i, valget vaadati silmad pärani. Ehkki linnas liikus mitmeid UN kirjedega masinaid.
Pikalt polnud plaanis sealkandis peatuda, sest tahtsin jõuda Jubasse paar päeva enne suuri pidustusi.
Edasine sada kilomeetrit Lõuna-Sudaani piirini oli ehtne Aafrika külavahetee, treppi sõidetud ja 30 sentimeetrisügavuste aukudega.
Turvalisuse kohta rääkisid veoautojuhid, et kõige turvalisem piirkond just ei ole, peaasi on pimedas mitte sõita.
Sildist "Avoid Morning Sex Africa" - leidsin ka selgituse aadressilt: http://awikenya.blogspot.com/2011/06/epilogue-avoid-morning-sex.html
"Kibi told me it means nothing. It has no medical, social, or cultural background. Kibi wanted to write something that would attract tourists to his shop. He told me he used to make up things to tell tourists who were passing through. People often photograph the shop and it’s been in foreign newspapers and on websites. And it doesn’t mean anything. It’s true though, we had been spending hours arguing with each other about the meaning of the sign. It’s the most brilliant marketing technique I’ve ever heard of."
Post a Comment