265.päev
Reisi algusest 28114 km
Kobero väikelinn, Burundi Tansaania piir. Kaugelt hakkab silma puna-valge tõkkepuu. Ei mingit järjekorda, ei suuri ega väikseid autosid. Ja seekord ei mingit “actionit”, sest ümberringi on kõik selline pärastlõunaselt unine ja uimane. Pargin auto tõkkepuu kõrvale, aeglaselt saabub ainult üks kohalik rahavahetaja. Jambo, Change Money?? Annan teada, et temaga ja rahadega tegelen siis, kui kõik muud vormistamised on vormistatud ja hakkan vajalikke asjamehi otsima. Leian immigratsioonipunkti, kus vaadatakse teatud üllatusega uksest sisse astuvat valget inimest, aga pärast tervituste vahetamist juhatatakse taharuumi järgmise ametniku juurde, kes passi lähemalt vaatamata teatab lühidalt, et "40 dollarit”.
Ajan silmad suureks ja teatan, et ma püüan ikka Burundist lahkuda ja see peaks olema tasuta. Ametnik lappab passi, leiab Burundi transiitviisa ja teatab, et kõik on ok, maalt lahkumise templi saab eest toast. Saabki ilma pikema jututa.
Järgnevalt auto väljavormistamine – leian kõrvalmajas õige koha, aga tuba on tühi. Ümber maja liikudes leian vajaliku asjamehe ja vormistus toimub minutitega. Nagu ikka, küsitakse et kuskohas see Estonia asub, aga kui näidata näpuga ülespoole ja selgitada, et Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel, siis saadakse asjale pihta. Kõik, ei mingit isiklikes asjades tuhlamist, ei auto kere ega mootorinumbri kontrollimist või muud mõttetut ajaraiskamist. Viisakas ja korrektne teenindus.
Lähen tagasi auto juurde, selle ümber on kogunenud juba viis-kuus rahavahetajat. Pärast lühidat kauplemist kursi üle vahetan allesjäänud Burundi rahad Tansaania rahade vastu. Küsitakse dollareid, aga mida pole seda pole, ehk siis “no money no life”.
Vaade tagasi Burundi poole.