Viisavabalt Brasiiliasse, esimene katse.

591 päev,
Reisi algusest 63 242 km,
Argentiina, Puerto Iguazú.

Plaanis on järjekordne piiriületus, sedapuhku siis Argentiinast Brasiiliasse. Sest nagu mitmetes kohtades kuulutati, pidi Brasiilia olema alates 1.oktoobrist eestlastele viisavaba. Tegelikult läks hoopis nii, et keegi pole piiril sellisest asjast kuulnudki. Aga parem juba kõigest järjekorras.

Argentiinast välja sai ülilihtsalt, riigist lahkumise templi saamiseks ei pidanud autost välja tulemagi. 10 meetrit eemal ootab teine ametnik, kes viipab auto seisma, nähes mitte-Argentiina registreerimisnumbrit, temale annan ära auto ajutise sisseveo dokumendi. Kõik on lihtne ja mugav.

Ees on sild ja teisel pool ootab Brasiilia.



Pool silda on Argentiina ja teine pool Brasiilia värvides.



Sõidan edasi, sild lõpeb ja ees on piiripunkt, ning mundris mehed. Keegi ei plaani autot peatada. Võtan kiiruse maha, peatun,ja küsin, et kus on "immigration", mille peale viibatakse kuskile vasakule. Sõidan edasi, vaatan vasakule, nii et kael on varsti kange, aga ei midagi. Siis veel ja veel edasi, kuni tuleb rintee ja teeviidad joani. Tee ääres on esimesed hotellid. Midagi pole õige, st riik on õige, Brasiilia, ja ma olengi Brasiilias. Võiks isegi öelda, et viisavabalt, nagu meie kodumeedia jälle välja kuulutas, aga sisetunne ütleb, et ega asi nii lihtsalt ei käi. Isegi viisavabades riikides on piiril passikontroll ja siin ma olen sellest lihtsalt mööda sõitnud.

Nii et ots ümber ja tagasi piirile, sest mul pole mingit tahtmist siin olla illegaalselt ja sõita ringi ilma riiki vormistamata autoga. Piiril leian passikontrolli, annan oma passi luugist sisse ja saan täitmiseks ankeedi (lühikese - nimi ja passi nr ja auto nr., ei mingit bürokraatiat). Ankeet täidetud, aga seejärel saabub tagantruumist inglise keelt rääkiv ametnik, minu pass on näpus, kes teatab mulle väga viisakalt, et eesti kodanikud vajavad Brasiilia külastamiseks viisat ja mul seda ei ole.

See ei üllata, kuulan jutu ära ja selgitan, et alates tänasest peaks Brasiilia olema eestlastele viisavaba. Et täna on esimene päev ja arvatavasti ma olen esimene eestlane, kes saabub viisavabalt riiki. See jutt tuleb üllatusena, ja asja hakatakse täpsustama. Seejärel küsitakse, et kust kohast ma sellise info sain, vastus on, et meie oma välisministeeriumi kodulehelt. Ausalt öeldes tegin eile veel ühe päringu googlis märksõnadega "Brazil visa free for estonians", ja kõik tulemused olid meie oma meediast. See tähendab, et viisavabaduse algallikat ma ei suutnud leida.

Ootan, ootan, ootan. Seejärel leitakse netist üks dokument, ja prinditakse välja.


Siin see on.
Riiki selle alusel ei pääse, ja saan teada, et olukorra lahendamiseks tuleb mul sõita tagasi Argentiinasse ja minna koos selle paberiga Puerto Iguazus asuvasse Brasiilia konsulaati, ja nemad peaksid asja lahendama. See ei tundu esmapilgul üldse tore lahendus. Sest miks peab just klient (kui nii võib öelda) jooksma, kui keegi riigiametnik on jätnud oma töö tegemata ja vajalik info on jäänud kuskile pidama. Aga nii on ka varemgi juhtunud ja väga tõenäoliselt juhtub ka edaspidi.

Ma olin ise arvestanud poolepäevase või pikema ootamisega, kui vajalik info liigub, aga tagasisõit eeldab uut auto ajutist sissevedu ja see on jälle üks ajakulu. Aga kuna siin on konsulaat olemas ja saab asjaga ise tegeleda, siis keerasin otsa ümber ja sõitsin üle silla tagasi Argentinasse. Sain ilma pikema jututa riiki sisenemise templi, aga autoga läks kauem. Rääkisin oma loo ära, et vaja konsulaati minna ja selle peale öeldi, et kui ainult konsulaati, siis pole seda ajutist sissevedu ehk temporary importi vaja teha, siin linnas võid sõita ilma, ja sa ju lähed pärast Brasiiliasse tagasi. Aga see lihtsam variant ei ole see, sest ilma paberiteta pole mul mingit tahtmist sõita, ja kui kogu asjaajamine võtab rohkem aega, kui paar päeva, et mis siis?

Nii et lõpuks sain nad niikaugele, et läksime seda ajutist vormistama, seejärel selgus, et arvutis olevate kirjete järgi aon auto veel Argentiinas (nojah, 2 tundi tagasi ju oligi) aga lühidalt öeldes olin veerand tunni pärast jälle Argentiinas tagasi.

Tegin Brasiilia tollist/piirilt saadud dokumendist koopia ja läksin konsulaati. Näitasin ette oma passi ja tähtsa paberi ja rääkisin mure ära. Saadi aru ja mindi kuskile taharuumi asja lahendama või täpsustama. Arusaadav. Aga kuna esimene pool päeva oli läbi, siis paluti homme tagasi tulla, et siis konsul saab asjaga tegeleda. Üldine suhtumine oli väga viisakas ja vastutulelik, aga riiki ei pääsenud.

Vahepeal oli mõte jääda Brasiilia poole ootama, kui olukord mingi lahenduseni jõuab, aga parem juba ise ka tegeleda, ikkagi mingi kontroll asjade üle. Sisetunne ütles, et ma saan asjad siin ise korda.

Meie meedias on mitmes kohas levitatud Välisministeeriumi pressiteadet, et Brasiilia on nüüd viisavaba, aga tegelikult juhtus nii, nagu ülal kirjas ja kui kellegi on plaanis lähipäevil Brasiiliat külastada, siis tasuks piiriületusele piisavalt aega varuda. Kindlasti on lihtsam on minna kuskile värskelt viisavabasse riiki teise või kolmandana või turismigrupi koosseisus, aga eks keegi peab esimene katsejänes ka olema, teistel hiljem lihtsam.

Igatahes see Brasiilia, kuhu ma täna 1 oktoobri hommikul üle Iguassu jõel oleva silla läksin, ei olnud veel eestlastele viisavaba.

Lõppu vahelduseks üks kapibaara. Argentiinast.



Jätkub ...