Tehniline

628 päev.
Reisi algusest 66 625 km
Itapetininga, Brasiilia

Vahelduseks jälle reisi köögipoolt ehk siis seekordne postitus on täis autojuttu. Sest kõik lagunema kippuvad asjad tuleb kas kohe ära lappida, või siis esimesel võimalusel, muidu võib hiljem asi palju hullem olla.

Esimene vaatus. Kuna katuseraami kaks tagumist kinnitust olid juba teistkordselt katki murdunud, siis läheb parandamiseks vaja alumiiniumikeevitust. Kinnitused on katki samast kohast, kus eelmine kord.

Viimati parandati neid kohti veebruari alguses, aga palju raskust katusel ning Namiibia ja Botsvaana treppisõidetud kõrvalteed on teinud oma töö, kinnitus on pooleks, ja siia on vaja midagi tugevamat.


Töökojas, kõigepealt üks pool tugevamaks.


Tulemus.


Ning seejärel teine pool. Sest muidu võib ükspäev avastada, et katki on juba keskmised kinnitused ja siis pole enam palju vaja, et raam katuselt kaoks.


Eks seal tagaservas on omajagu raskust ka, hi-lift ja varuratas, aga ma pole kahe viimase aasta jooksul suutnud näit. tungrauale paremat kohta välja mõelda. Sest iga asi, mis on väljaspool auto küljes, peaks vastama järgmistele nõuetele, kõigepealt:

a) peab olema omale kergesti kättesaadav,
b) ei tohi hakata varastele silma ja peab olema korralikult kinnitatud (ja tabalukuga lukus), ja käeulatusest väljas, et niisama auto ümber luusija neid kätte ei saaks.

ja c) külgedel ja taga ei tohi olla midagi sellist, et keegi saaks näiteks auto küljes rippuda ja kaasa sõita. Eriti oluline on see Aafrikas, linnadest ja küladest läbisõidul. Sellest on ka teised oma blogides kirjutanud, ja mul omal on Rabatist negatiivne kogemus, kui keset linna foori taga püüti tagaluuki lahti kangutada, ja sõideti paar foorivahet kaasa. Jalgupidi tagumisel astmelaual ja ülalt katuseraamist hoiti kinni.

Selle vastu aitab, kui tagaluugi ja katuseraami külge akaatsiaoksi siduda, ehkki veel kindlam oleks tagumine astmelaud üldse ära kaotada. Veokonksu peal nii lihtsalt seista ei saa ja see on jälle teistpidi vajalik asi. Mitte selleks, et mingit käru vedada, vaid nagu vanarahvas ütleb "konks on sinu esimene autokindlustus, kasko pole oluline, konks on põhiline", ja kui keegi sinna otsa sõidab, siis pühid pärast lapiga puhtaks ja sõidad edasi.

Teine vaatus. Järgmisena oli vaja ära teha korraline õlivahetus.


Ootel. Õlivahetuse saaks vajadusel ise ka ära teha, ja ongi mõnikord tehtud, aga mugavam on teha seda kohas, kus on vastavad tingimused, kas siis kanal või tõstuk, sest enne on vaja ära võtta põhjakaitse, et üldse filtritele ja karterile ligi pääseda. Kaitse on veel sellepärast kasulik, et näeb ära väiksemagi õli- või muu lekke, kõik, mis ülalt tilgub, langeb kõigepealt sinna peale.

Mõnikord muidugi vaatad hirmuga, et jälle on midagi lekkinud, aga siis tuleb meelde, et just sadas ja suured lombid olid teel ja tegelikult on see lihtsalt porine vesi.    


Uus filter on paigas. Ma ei tassi enam filtreid kaasas, sest neid on peaaegu igast riigist saada, ja nagu elu näitab, isegi Aafrikas oli filtreid kõikjal. Ei mingit närvikõdi, et lähed teenindusse, ja öeldakse, et sellele autole pole siit riigist midagi saada, et meil polegi Mazda esindust. Sama mõõduga filtrid on kasutusel Kia Besta kaubikul ning veel mõnedel sõidukitel. 




Sildi järgi peaks olema korralik õli, ning tunni ajaga oli kõik jälle sõidukorras.

Kolmas vaatus, ehk veel keevitamist.
Põhja all asuv varuratta hoidja oli samuti omadega läbi, ikkagi 25 aastat ja valdav enamus sellest ajast on sõidetud riikides, kus kasutatakse teedel soola. Koht pole just suurem asi, sest parajalt ebamugav on seda sealt vajadusel kätte saada, aga sinna on ta disainitud ja targemat kohta pole ka lihtne leida. Sees ei taha hoida, ruumi ka nagu pole, ja katusel pole ka õige koht, selline raske asi peab ikka madalal asuma. Niigi on üks varuratas katusel.

Järgmises töökojas vaadati kõigepealt, et kas saaks vana lappida, ja nad olidki valmis seda parandama, aga lõpuks lahenes asi minu jaoks lihtsamalt, nad olid valmis uue hoidja valmistama. 


Veel veidi mõõtmist ja keevitamist ning järgmine 25 aastat võiks olla hooletu.


Välimuselt parem, kui enne. Kas ka tugevuselt, seda näitab juba aeg.

Ning kui juba keevitamiseks läks, siis sai ka sumpa oma osa, sest torus oli auk ja tagumine kinnitus oli lahti ja üleüldse ei tee väike keevitus sumpale paha. Nagu Botoxi süstimine, teeb sumpa värskemaks ja nooremaks.

Ja ongi asjad jälle korras, võib edasi liikuda.


This is Brazil!