Twenty years from now you will be more disappointed by the things you didn't do than by the ones you did.
So throw off the bowlines, sail away from the safe harbor. Catch the trade winds in your sails. Explore. Dream. Discover. --- Mark Twain

Wednesday, May 28, 2014

Monturaqui Kraater


1145-1146 päev,
08.04.2014 – 09.04.2014
Reisi algusest 122 445 km,
Teekond: Sam Pedro de Atacama – Paine – Monturaqui Crater (S23 55.704 W68 15.745) - veel kuskil inimtühjas piirkonnas - Calama (386 km) 


“One of the most impressive meteorite craters in South America is Monturaqui Crater” väitis google otsing. Ja ainult 150 kilomeetri kaugusel San Pedro de Atacamast. Rohkem põhjusi kraatri külastamiseks polnudki vaja otsida. Tundus täitsa hea vaheldus soolajärvedele. 

DSC06286

Wikipedias oli samuti paar lõiku: http://en.wikipedia.org/wiki/Monturaqui_crater, aga ei mingit pikka juttu. Ja teiste overlanderite blogidest ei õnnestunud samuti viiteid leida.
San Pedo de Atacama turismiinfost saadud kaardil oli objekt täiesti olemas. Uhkes üksinduses keset Sierra Agua Colorada mäestikku. Ainult et kraatrini ei paistnud minevat ühtegi teed. Sama lugu oli ka teiste paberkaaridega. Ja lähim teed tähistav joon oli kraatrist 7 km kaugusel. Linnilennult. Põhjalikum otsing andis teada, et seal piirkonnas on (oli) kõrgepingeliinide hooldustrass, mis pidi kulgema kraatrist kilomeetri kauguselt mööda.

OpenStreetMapi kaardil oli tee olemas, Viajerous Mapasi kaardil oli lisaks veel kõrgepingeliin, ja tee juures märge 4X4. Google Earth kinnitas, et kraater, tee ja liin oli pildistamise hetkel olemas. Sellest infost piisas. Kui sul on ikka kolm erinevat erinevat kaarti, siis on see peaaegu sama, nagu sul oleks kolm kella, mitte kunagi ei tea, mis on õige aeg.

Tegelikult oli erineva infoga kaarte üle kolme:

Garmini ChileTopoDeluxe2 kaardilt hooldustee puudus. Ja tee puudus ka 1980 aasta vene militaarkaartidel. Vähemalt selgeks sai, et kui läheb hästi, siis kõnnid kilomeetri, ja tagasi, ja kui teed ikkagi ei ole, siis kõnnid 7 kilomeetrit, ja tagasi. Päevaga saab igal juhul hakkama.

DSC06250
Esimene sada kilomeetrit lõuna suunas kuni Paine nimelise asulani on tavaline Atacama tee, alguses on asfalt, ja edasi on tolmav ja mõned kohad treppi sõidetud pinnasetee.

Ja järgmine 50 km on lihtsalt hõredama liiklusega, vastu ei tule kedagi, ning seejärel hakkavad paistma kõrgepingeliini mastid. Nii et ikkagi õige koht.

DSC06306
Edasi saab sõita mööda kõrgepingeliinide hooldusteed, mis on täiesti normaalne kruusakas, kulgeb mastide vahel, ja on ilma väga järskude tõusude ja langusteta.

Kuni jõuabki kätte varem äramärgitud koht, mis on kraatrist nii kilomeetri kaugusel. Maapind on tee kõrval veidi viltune, aga esimese hooga tundub, et siin saab öö ära magada. Ja edasi-tagasi jalutades selgub, et ega svaateväljas siledamat kohta leida pole. Hakkan juba süüa tegema, aga viltune maapind ei anna rahu, mitte et magada oleks ebamugav, aga homme on siit vaja ilusasti teele saada, ja maapind pole just kõige kõvem.

DSC06254
Praegu fotot vaadates ei tundugi, et maapind on kaldus. Ega niisugusel juhul polegi vaja pikalt mõelda, kui ikka midagi häirib, siis on viimane aeg kohta vahetada, enne kui päike loojub. Muidu häirib pool ööd ja kauemgi.

Tagasi autosse, mootor käima ja tagurpidi käik sisse. Aga auto ei taha tagurpidi mäest üles minna, rattad hakkavad kaapima. Nii et esmane mulje ei petnud. Jääb üle võimalus sõita välja väikese ringiga, kõigepealt paar meetrit allapoole, ja siis kaarega tagasi teele. See õnnestub. Seejärel on vaja leida uus magamispaik, kõvema pinnasega ja vähem viltune.

DSC06255
Korralik magamispaik on paarisaga meetri kaugusel, tee kõrval. Meeter maad eemal. Vaikne ja rahulik, liiklust siin ju pole. Ühtegi sõidukit pole siiani näha olnud.

Ülalolev pilt on tehtud hommikul. Ilm on küll päikeseline, aga hommik on jahe. Ja kraater on kuskil nende väikeste mägede taga. Vähemalt peaks olema. Nii et seljakott selga, suurem veepudel kaasa, GPS samuti ja aeg on minna.

DSC06257
Alguses mööda autoteed, aga seda ei jätku kauaks, sest tee läheb elektriliiniga samas suunas.

DSC06258

DSC06260
seejärel üle kuivanud jõesängi,

DSC06262
ja järgmisest künkast üles,

DSC06263
kuskil siin ta peaks nüüd asuma, kohe-kohe…

DSC06266
ja ongi, Monturaqui kraater. Ehe ja ehtne. Ülalt vaadates just niisugune, nagu üks klassikaline meteoriidikraater peab olema.

DSC06272
Teoreetiliselt on võimalik sinna alla sõita. Praktiliselt saab ka alla sõita, vähemalt varem on sõidetud, kui rattajälgi vaadata, ja kõik on sealt alt ka tagasi üles sõitnud. Vähemalt ühtegi autot pole all näha.

DSC06274
Suhteliselt sürr koht ringi jalutada. Täiesti inimtühi. Meteoriit kukkus siia 660 000 aastat tagasi, ning tekitas 350-370 meetrise diameetriga ja keskmiselt 34 meetrise sügavusega augu (http://www.wondermondo.com/Countries/SA/Chile/Antofagasta/Monturaqui.htm). Kukkumise moment võis ikka väga võimas olla.

DSC06279
All kasvavad mõned üksikud kaktused.

DSC06280
Nii et täiesti tasus vaatama tulla. Käid ümber kraatri, ja teed kümmekond peaaegu ühesugust pilti.

DSC06303
Seejärel tagasi auto juurde, ja siis tagasi suurele teele. Täpsem on kirjutada, et eelnevast suuremale teele. Vahepeal tuleb vastu esimene auto, nii et mingi liikus siin ikkagi on. Autost vaadatakse valget bussi väga imestunud nägudega.

DSC06309
Lõuna poole sõites läheb maastik veidi mägisemaks.

DSC06311

DSC06314
Seejärel on tee kõrval inkade kunagise postijaama jäänused. Lisaks tutvustav tahvel.

DSC06315

DSC06319

DSC06321

DSC06324

DSC06334
Mõned sildid, mis võivad segadust tekitada. Monturaqui Kraater ja Monturaqui asula asuvad täiesti erinevates kohtades. Sildid viitavad Monturaqui asulale, kraater tuleb ise, oma tarkusega üles leida. Baicali nimi tuleb samuti kuidagi tuttav ette, ja see ei taha üldse seostuda Lõuna-Ameerikaga.

DSC06335

DSC06347
Argentina poolt tulev raudtee, täpsemalt Salta-Antofagasta Railroad http://en.wikipedia.org/wiki/Salta%E2%80%93Antofagasta_railway mis ei ole enam kasutusel.

DSC06355

DSC06361

DSC06365

DSC06369
Calama linnani jääb alla saja kilomeetri, kui varjud lähevad järjest pikemaks ja päev jõuab õhtusse. Kuna Calamasse jõudmisega kiiret ei ole, siis pole mingi kunst leida vaikne teeäärne magamiskoht.

DSC06370
Hommik. Vaade veidi kaugemalt.

DSC06371

DSC06375
Ja vaade magamispaigale veel kaugemalt ja kõrgemalt.

DSC06377

DSC06383
Enne Calama linna on tee kõrval kümned tuulegeneraatorid, sest tuult on siin piisavalt. Aatomienergiat ei kasutata, riik asub aktiivsete maavärinate piirkonnas ja tuumajaama ehitamist on siiani edasi lükatud.

GPSi jälg:
sinine - San Pedro de Atacamast kuni Monturaqui Kraatrini.
Kollane marker tähistab kraatrit
punane ja roheline on edasine teekond kuni Calama linnani.



Jätkub ...

MORCRGNY

7 comments:

vatse said...

Kas käsil on pikem puhkus? Juba vist kuu pole kaardil liikumist märgata olnud.

Tarmo said...

Tere vatse,

Väga õige tähelepanek, buss ongi juba kuu aega Buenos Airese lähedal kämpingus, ja ootab reisi jätkumist.

Momendil on tõepoolest käsil nn "puhkus", sest mõningad täiesti isiklikud asjad vajavad korraldamist. Sellest on tingitud ka viivitus blogimisel.

Niipalju saan kinnitada, et praegu veel bussi kuskile järgmisele kontinendile toimetada ei ole kavas.


Tervitades kõiki reisihuvilisi,
Tarmo

Anonymous said...

Tere,

Kaua "puhkus" veel kestab? Kas kõik ikka ok ja reis saab jätkuda?

Giga said...

Ma ka juba pikkisilmi ootan jätkumist :-)

herz said...

Juba on päris pikk vaikus olnud...

Unknown said...

Facebooki andmetel on autor suve kodumaal veetnud. Vahest nüüd on taas lootust reisi jätkumiseks? Või on kodumaa taas armsaks saanud üle pika aja?

Tarmo said...

Tervitan kõiki, kel jätkus järjekindlust seda blogi külastada, hoolimata pikast vaikusperioodist. Olen alates 1 detsembrist tagasi Argentinas.

Tarmo.