San Pedro de Atacama IV, mitmesugust.

1142-1144 päev
05.04.2014 – 07.04.2014
Reisi algusest 122 059 km. 
Teekond: Talbre - San Pedro de Atacama (80 km).

Kottpimedas leitud magamiskohti on hommikul alati huvitav vaadata. Sageli selgub, et tunduvalt parem/siledam/vähem mudasem/varjulisem/vaiksem/midaiganes koht asub näiteks 100 meetrit eemal, ja natuke teest kaugemal. Ühesõnaga, et hea on ikka seal, kus meid ei ole. 


Seekord oli nii, et ümberringi oli lihtsalt lage maa, ja ees avanes nn “miljonivaade” Salar de Atacamale.




Ja vaade teiselt poolt.

Ega suurt vahet pole. Ees on lage maa, ja selja taga on mäed. Ilm on soe, tuul jalust maha ei puhu, vihma ei saja. Üldiselt siin ei sajagi, mõnes kohas pole juba peaaegu 400 aastat sadanud.

San Pedro de Atacamasse tagasi on siit 80 kilomeetrit. Et sõidaks tagasi, peaks paar päeva vahet, otsiks netist lisainfot ja teeks siis lõuna suunas järgmise pikema ringi.  Ja alati satub kämpingusse huvitavat rahvast.

Mõned näited:


Need kaks sõidukit on pärit Brasiiliast ja liiguvad Alaska suunas.




Praegusel aastaajal liigutaksegi üldiselt põhja suunas, sest Patagoonias ja Tulemaal läheneb lõunapoolkera talv. Talvel saab näiteks Ushuaias ja Punta Arenases isegi suusatada. Mõlemas linnas on ju mäesuusakeskused.


Martin ja Pavlina Tsehhist. Samuti põhja poole liikumas: http://www.pipojede.cz/


Üks suurem sõiduk. Gerard Hollandist on ka Eestit külastanud. Talvel. Aga isegi pika otsimise peale ei leidnud ma autolt eesti lipu kleepekat. Ja ei olnudki.


Õnneks on mul neid piisavalt alles. Nüüd on ülejäänutest suurem Eesti lipp all vasakul nurgas.


Kämpingust ka paar rida.

Camping “Los Perales” on tegelikult väga lihtne ja minimaalne peatuspaik. Aga kõik eluliselt vajalik on olemas. Ülal pildil keskel on avatud köök.


Külmik on olemas, ja gaas on olemas. Vesi tuleb kuskilt ise hankida. St 5 liitrist vett saab osta receptionist. Kraanivett ei soovitatud turistidel juua, et vees on piisavalt igasuguseid mineraale. Pika ristküsitlemise peale sain receptionist teada, et nad ise ikkagi joovad kohalikku vett ja tegelikult oligi täiesti joodav vesi. Mingeid elukaid polnud vees ujumas näha, ning kohvi tuli kohvimaitsega, ja tee oli teemaitsega. Aga eks organism on aja jooksul harjunud ja karastunud.

Hindadest ka – kämpingust ostetud pudelivesi maksis 1500 peesot, paarsada meetrit eemal poes olo vesi 1700 peesot, saja  kilomeetri kaugusel Calama linnas maksis vesi alla 1200 peeso. (1 EUR=750 Tšiili peesot).

Nõudepesuvõimalus on 100 meetri kaugusel. Vt järgmist pilti.


Lisaks veel sooja veega dušš ja täiesti ok puhas WC. Need on samuti olulised asjad, eriti kui veidi pikemalt reisida. Aga wifit ei ole, aga see pole enam oluline, sest mobiilimastid on kobaras on kohe siinsamas aia taga ja kohalik ENTELi netipulk töötas ilma probleemideta.

Veel mõned pildid Atacama ümbrusest.


Suurem tee Calama ja San Pedro de Atacama vahel. Vasakule jääb Cordillera de Sal, ja kaugemal on liivaluited.


Tore koht poolepäevaseks jalutuskäiguks. Võtad seljakoti ja vee ja vaatad, kaugele (kõrgele) jõuab.




Ning siin käiakse lumelauaga sõitmas.




Teisel pool suurt teed on Valley de la Luna. Päeval.


Sama koht päikeseloojangu ajal. 

Ja siia lõppu üks teistmoodi tehniline lugu.

Vahepeal saab väike SONY HX9V kaamera järjest tolmusemaks ja tolmusemaks, objektiiv ei taha enam sisse ja välja liikuda, ning ette on vaja võtta järjekordne puhastus. Abivahenditeks on (suuruse järjekorras) rehvikompressor, pinsetid ja kruvikeeraja. Protsess algab muidugi sellega, et võtad lahti  google, ja kirjutad “how to clean sony cybershot camera lens”, ja leiad, et youtubes on isegi vastavateemaline video. 4 minutit. Sisetunne ütleb, et tegelikult läheb ikka rohkem aega, ja nii ongi. Netiühendus ei taha eriti videot välja vedada, ja puhastamine tuleb läbi viia varasemale kogemusele põhinedes.

Iseeneset pole midagi keerulist. Keerad kõik nähtavad kruvid lahti, paned lauale ritta, ja üritad kuidagi läätseni jõuda, mis pärast pikemat nokitsemist isegi õnnestub. Vahepeal kasutad kompressorit, et tolmu eemale puhuda.


Järgmine etapp: Proovid sensorit puhastada, st ajad tolmuterad ühest kohast teise.


Kolma etapp – püüad kõike mälu järgi kokku panna, nii et suuri tükke üle ei jääks. Asi õnnestub. Üle jääb kaks väikest musta kruvi, aga eks need leiavad oma koha järgmisel puhastamisel.

Kõige tähtsam on, et objektiivi sai jälle liikuma, ja pilt on puhtam, kui varem. Järgmise korrani.

Jätkub …