Burundi kokkuvõte

Tagasi Burundis, Bujumburas.

Lennuk maandus pool tundi pärast keskööd. Lend oli pooltühi, minuga koos saabus riiki 4 valget. Uue viisa sain öösel piirilt, seekord siis transiitviisa, sest kolmest päevast peaks piisama Tansaaniasse sõitmiseks. Burundi on ju Eestist väiksem riik ja pealinnast on kõik piiripunktid maksimaalselt 6-8 tunni autosõidu kaugusel.

Pimedas tundub kõik samasugune, nagu lahkudes, ainult et ilm on soojem ja niiskem. Vihmaperiood on ju alanud. 





Auto oli seal, kuhu jätsin, hotelli Source Du Nile parklas ja puutumata. Selle turvalise parkimiskoha kaheks nädalaks leidsin alles viimasel momendil, kui lennuki väljumiseni oli jäänud alla 2 tunni. Sest kõigepealt väljapakutud parkimiskoht pidi olema igati turvaline ja korralikult politsei valve all, aga kohale sõites selgus, et tegemist on äärelinnaga, ja parkimiskoht oli isegi mitte kuskil aias ega maja taga, vaid maja kõrval, nii et sisetunne soovitas muud lahendust otsida. Võib-olla kohalike arvates oli see turvaline koht, aga ju meil siis erinevad nägemused, ja kõigepealt see, et auto ei tohi olla juhuslikule möödujale tänavalt nähtav. Et kindlam, kui on kuskil müüri taga ja AK-47-ga valvur on kõrval.

Et aga aega lennuki väljumiseni oli alles jäänud niivõrd vähe, siis järgmisena tundus ainus võimalus sõita lennujaama ja üritada jätta auto sinna parklasse, sest seal on vähemalt ööpäevaringne valve. Ainult et selles lennujaamas ei olnud nn klientide parklat, kuhu oleks autot nädalateks võimalik jätta, nii et lennujaama poole sõites tuli pähe parem mõte jätta auto Bujumbura ühe kõige korralikuma hotelli Source Du Nile parklasse, sest seal oli ööpäevaringselt valgustus ja paar-kolm relvastatud turvameest. Alguses öeldi küll hotellis, et nemad sellist auto hoiustamise teenust ei paku ja see pole turvaline jne jne, ja et auto hoidmine 2 nädalat on turvaline siis, kui ma ise hotellis ööbiks! Ütlesin, et kui ma tagasi saabun, küll ma siis ööbin, endal peaasi, et saaks auto valve alla jätta. Igatahes lõpuks läks tänu hotelli turvaülemale nii, et auto jäi maja ette parklasse ja valvurid lubasid vastava summa eest 2 nädalat valvata. Summaks öeldi 30$, ehk veidi üle 20 euro, mis siis kahe nädala peale jagatuna tuli 1,5 eurot päev.

Põhiline on ju see, et keegi sisse ei murraks ja tühjaks ei varastaks. Sest võtta on alati küllalt. Seda ärandamist ma väga ei kartnud, sest tänu satelliitjälgimisele on kohe näha, kui keegi auto käivitab ja liikuda püüab, aga kui ikka keegi uksed pimedas lahti murrab, siis paari nädala jooksul jõuab kõik seest tühjaks vedada.

Järgmisel päeval ootas ees veidi asjaajamist.

Kõigepealt Tansaania viisa. Erinevatest kohtadest leitud info järgi pidi seda viisat saama piirilt. Ainult et kuna see Burundi-Tansaania piir pole eriti turistirohke, siis omal oli plaanis teha see viisa võimaluse korral juba Burundis, sest üldreeglina läheb piiril kiiremini, kui viisa juba eelnevalt olemas. Läksin Tansaania saatkonda selle teadmisega, et viisa saab järgmiseks päevaks, aga tegelikult läks aega kogu protseduuri peale oma 40 minutit. Ei mingeid küsimusi, et miks ja kelle juurde ja kus on kutse jne. jne. Viisa vormistamiseks läks vaja oli 1 passipilt ning koopia passi isikuandmetega lehest. Pilte on mul alles veel hulgem, aga uuest passist oli kuhi koopiad tegemata, nii et korraks tuli ikkagi sõita poole kilomeetri kaugusele koopiaid tegema. Millegipärst need saatkonnad ise ei soovi koopiaid teha, või olen ma ise sattunud just sellistesse kohtadesse, kus koopiaid et tehta. Ja kokkuvõtteks on Tansaania saatkonna kohta öelda ainult kiitvaid sõnu, sest veel paarkümmend minutit ootamist ning oligi järjekordne värviline kleeps uues passis. Kolmekuuline viisa, mille maksumuseks oli 50 USD. Järjekordne asi lahendatud.

Edasi Comesa kindlustus ehk Comesa Yellow Card (Carte Jaune), mis on midagi analoogset meie Euroopas kehtiva rohelise kaardiga.



Näeb ise välja selline.

Põhimõtteliselt peaks kehtima kõigil kaardil märgitud riikides, mida on kokku 17, kaasa arvatud Egiptuses, aga Egiptusesse saabudes ja Nuweiba sadamas Comesa kindlustust küsides öeldi lühidalt, et sellest nad ei tea midagi. See ülalpildil olev kaart on väljastatud Etioopiast ja maksumus sõltus külastatavatest riikidest. Järgmise kaardi taotlesin Keeniast ning seal öeldi, et maksumus on ühesugune, sõltumata sellest, milliste riikide jaoks seda vaja. Reaalselt on seda kaarti olnud vaja näidata ainult ühel korral, Rwandasse sisenedes, siis läks kaardi number kuhugi raamatusse kirja.

Üldiselt on igasuguste dokumentidega nii, et originaalid on pandud hästi korralikult peitu ja igasugustele kontrollijatele esitatakse värvikoopiaid. Ja selle kindlustuse koopia on kleebitud esiklaasi nurka ja juhilubadest on samuti kiletatud koopia esiklaasi nurka kleebitud.

Sest järjekordne kirjutamata (ja mõnedes reisiblogides kirjutatud ja soovitatud) reegel on selline, et igasuguseid originaaldokumente näidata nii vähe kui võimalik. Ja passi ainult piiriületustel. Muudel juhtudel on õigem ja turvalisem kasutada kilevahel asuvaid värvikoopiaid. Ja ARKist välja antud rahvusvahelisi juhilubasid pole samuti mõtet enamuses Aafrika riikides üldse välja võtta, sest need kehtivad ainult nendes riikides, kes on ühinenud Viini 1968 aasta teeliikluse konventsiooniga. Aafrika riikidest siis Cote d’Ivoire, Ghana, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Libeeria, LAV, Maroko, Niger ja Zimbabwe.

Aga selle Comesaga läks nii, et kindlustus üritas mulle järjepidevalt maha müüa kohalikku kindlustust, selle asemel et uut kollast kaarti väljastada. Mis sest, et rääkisin vist 4 korda, et lahkun homme Burundist Tansaania suunas. Ja selle peale soovitati piirilt Tansaania kohalik kindlustus osta. Õnneks kehtib see praegune kaart veel mõned päevad, ja loodetavasti on Dar Es Salaamis lihtsam asju ajada, ikkagi Tansaania suurim linn.

Veel kokkuvõtlikku lisainfot Burundi kohta.
East Africa Lonely Planetis on Burundi kohta 4 lehekülge infot. Rohkem ingliskeelseid reisiraamatuid ei õnnestunud omal leida. 

Maakaartidest. Burundi Turismiinfost küsisin korralikku maakaarti. Pakuti sellist, nagu alloleval fotol keskel. Carte Touristique Du Burundi mõõtkavas 1:750 000. Iseenesest piisav, sest kõik põhilised vaatamisväärsused olid kaardil. Kaardi kvaliteet jätab ainult soovida, sest värvid kuluvad järjest heledamaks.



All vasakul oleva kaardi leidsin Eestit külastades Viru Keskuse raamatupoest (7,67 €), mõõtkava 1:400 000, aga kaart on välja antud 2001 aastal, nii et pole just kõige uuem, aga on see eest detailne. All paremal on Rwandast ostetud (10000 Rwanda franki –12,2 €) Tansaania-Rwanda-Burundi kaart (NB! 2011 Edition), mis on täiesti kasutatav, kui midagi paremat ei ole. Kõik suuremad ja keskmised teed on ju peal.

GPSiga oli nii, nagu tavaliselt. Tavaliselt tähendab seda, et väljaspool suuri linnu on kasutusel “Tracks4Africa”, mis läheb järjest paremaks, mida lähemale Lõuna-Aafrika poole sõita. Egiptuses-Sudaanis-Etioopias polnud tast suurt abi, aga alates Keeniast on täiesti kasutatav. Pole ka imestada, see ju Lõuna-Aafrika firma toode.
Ning linnades olen kasutanud OpenStreetMap kaarte, sest need on detailsemad ja isegi väiksed kõrvaltänavad on peal. Linnadevahelised teed on samuti kaardil, aga väikese hälbega.     

Viisadest.

Eestile kõige lähem Burundi Saatkond asub Saksamaal. Ise taotlesin esimese Burundi viisa Ugandast, Kampalast. Saatkond asub Kololos, koordinaadid on N00.19.674' E032.35.865. Dokumentide vastuvõtt enne lõunat, kätte saab üldjuhul ülejärgmisel päeval. Kuuajalise ühekordse viisa maksumus on 90$ ja mitmekordset viisat ei pidavat siit saama. Vaja oli 1 passipilt ja koopia passi isikuandmetega lehest.
Bujumbura lennujaamas saab ilma igasuguste probleemideta kas 3-päevase transiitviisa (40$) või siis kuuajalise mitmekordse ehk multiple entry viisa (90$).

Maismaapiiril pakuti samuti viisat nii Rwandast tulles Kayanzas kui ka Tansaaniasse lahkudes Kobero piiril.

Burundi Turismiinfo.



Ametlik Burundi Turismiinfo asub Bujumbura kesklinnas, S03.22.829´ E029.21.865´ Parempoolne uks on turismiinfo, kohapealt on võimalik osta väikest Burundi kaarti ja igasuguseid suveniire kuni trummideni välja. Ja vasakpoolse ukse taga on turismifirma Burunditour, kelle töötajad Ange ja Leopold rääkisid väga koralikku inglise keelt ning oskasid välja pakkuda nii erineva pikkusega reisimarsruute kui ka aitasid leida Bujumburas kõiki muid vajalikke asutusi, nagu saatkonnad, autoteenindused, jne.

Kohad, mida Burundis külastada:



Livingstone ja Stanley peatumispaika tähistav kivi.



Nyakazi Gorge – Faille de Nyakazu. Või siis teise nimega Failles des Allemands.



Turistile veidi kõrgem tariif, nagu siinmail kombeks.



Rusizi Rahvuspark. Ega seal just palju näha polnud, aga midagi siiski. Paar-kolm jõehobu.





Karera Waterfalls











Lapsed korralikult poseerimas.



Gitega Muuseum – annab hea ülevaate Burundi ajaloost.





Trummimängust on terve üleeelmine postitus.

Pügmeede küla. Twa ehk Batwa pügmeed on selle piirkonna põliselanikud, nad elasid Burundis ja ka Rwandas ammu enne hutude ja tutside saabumist. Praegustel andmetel on neid Burundi elanikkonnast alla ühe protsendi.





Savinõude valmistamine pügmeede külas







Tee-istandused.



Väga ohtlik ja levinud liikumisviis mägisel maastikul. Oodatakse suurt veoautot ja mõnikord sõidab niimoodi mäkke kuni 5 jalgratturit. Ja kiirused pole üldsegi mitte väikesed.



Toyota minibuss, mida on kõikjal üle Aafrika ja millega saab vedada kõike.







Kokkuvõtteks võib öelda, et turisti jaoks on Burundi selline “ehtne ja ehe Aafrika”.  Ja ebaturvaline pärast viimaseid valimisi, ehkki kohalikud rõhutasid, et see on nende siseasi ja turiste see ei puuduta. Aga isegi nemad väldivad pimedas sõitmist.

Järgmine postitus on Tansaaniast.