Tansaania, Olduvai Org

.
Kirjutatud Arushas, järgmisel päeval pärast Ngorongoro Conservation Area (NCA) külastamist.
Masai noored tee ääres.



Vastupidiselt linnadele on siinkandis kohalike elanike pildistamine tunduvalt lihtsam, sest siin kohe nõutakse enese pildistamist, ja muidugi tasu eest. Oluline on muidugi tasu suuruses enne kokku leppida, et vältida hilisemaid lahkarvamusi. Küsimise peale, et mis pildistamine maksab,  küsitakse kõigepealt suuremaid summasid ning lõpuks langeb hind paari dollarini. Ainult et jääb lahtiseks, et kas on ühe klõpsu hind 1 USD või on see terve fotosessiooni maksumus. Igatahes turism on selle piirkonna elanikele oluline sissetulekuallikas.















Savannis – kaardi ja GPSi järgi peaks see liivane rada olema üks kahest teest, mis viib Olduvai Muuseumi.





Olduvai org ja muuseum on tähelepanuväärsed, sest siin avastati vanimad inimese eelase kivistunud jalajäljed ning seetõttu nimetatakse seda kohta ka inimkonna hälliks (The Cradle of Mankind).

3,6 miljonit aastat tagasi purskas lähedalasuv vulkaan Sadiman, tuhk langes maha, seejärel sadas vihma ning üle mahasadanud ja vihmas märjaksaanud tuhavälja (või porivälja) jalutasid 3 inimese eellast, kelle jäljed kivistusid ja on säilinud tänaseni.



Väljapanek muuseumis - kaasaegse kunstniku nägemus tol ajal juhtunust, esiplaanil koopia kivistunud jalajälgedest.



3,6 miljoni aasta vanune, vanim teadaolev.



Ja veidi allpool samal stendil foto teisest ajaloolisest jalajäljest. Neil Amstrong Kuul.





Vaade Ngorongoro kraatrile.



Tolmavad teed. Põhiline turiste vedav liikusvahend oli Toyota Landcruiser.



Ja siis tuli vastu väikebuss. Superman ei kasuta Landcruiserit.     



Masaid järjekordses peatuspaigas. Peatuspaik loodusparkides ehk nn “Public Campsite” on tavaliselt lihtsalt plats, kuhu võib oma telgi püsti panna. Igasugune olme on minimaalne. Tavaliselt on dušš külma veega, ehk täpsemalt leige veega ja tualetid (ilma veeta).

Öösel hakkas sadama ning temperatuur oli hommikul kella 7 ajal 13 kraadi.



Ning teed, mis veel eile olid igati normaalsed ja kuivad, olid muutunud parajalt libedaks, sest kõigest sellest punasest tolmust sai punane ja kleepuv muda.

Vahelduseks siia pilte vihmasemast Tansaaniast.





Selline kitsas ja käänuline tee viis kraatriservalt alla.



Ning pärast pargist väljumist algas jälle korralik maantee.



Arushast ostetud suhkur – ja riiulil oli kõrval silt, mis teatas, et igaühele müüakse ainult 2 kilo. Kuidagi tuttav tuli ette.



Hea, lihtne ja tugev Overland Truck. Ja esistange või siis kaitseraua küljes olid….



… statsionaarsed kruustangid. Säästab hulga aega, sest on kohe käepärast ning ei pea hakkama neid kuskilt kastist välja otsima ja siis kinnitama.

Ning kämpingu baaris televiisori all hakkas silma hoopis selline silt.



Nii et ka siin “ei mingit actionit”.

Ainus isiklik ja kohaliku tähtsusega ootamatu “action” on see, et järjekordselt on vaja puhastada tagaluugi lukustust, sest see on paksult punast ja peenikest aafrika tolmu täis ja luuk ii taha kuidagi kinni jääda. Ja lahtise luugiga pole ka eriti tark mõte sõita. See on nüüd vist juba kolmas kord selle reisi jooksul, kui see puhastamine tuleb ette võtta.