.
332 päev.
Kirjutatud Harares.
Great Zimbabwe Ruins või siis teise nimega Great Zimbabwe National Monument on kõige suuremad kiviehised Aafrikas väljaspool Egiptust. Objekt on rahvuslik monument ja UNESCO World Heritage Site aastast 1986.
Linn oli aastatel 1100–1400 eksisteerinud Zimbabwe Kuningriigi pealinn. Arvatakse et siin võis olla kuni 18.000 elanikku.
Great Zimbabwe kompleksi makett Bulawayo Rahvusmuuseumis. Kompleksis on kaks lähedalasuvat ehitist, Hill Complex ja Great Enclosure.
Hill Complex
Great Enclosure
Kohale jõudes sadas korralikku seenevihma, nii et need pildid ongi sellised hallid.
Hill Complex – esimene vaade läbi kerge vihmasaju. Seal üleval elas kuningas.
Üles ronides tuleb millegipärast meelde Patkuli trepp. Midagi väga-väga sarnast. Mäeküljel olev trepp ja vaade ja ka vihmane ilm.
Ja edasi läheb trepp läbi kahe suure kivi vahelt. Koht on väga kitsas ja just selline, mida on väga hea kaitsta ründajate eest.
Peaaegu üleval.
Ja siis tagasi alla. Great Enclosure, all-linn.
Müürid on 250 meetri pikkused ja kuni 11 meetri kõrgused.
The Conical Tower. Millisel otstarbel ehitati selline täiskivist torn, on siiani teadmata.
Veel mõningaid fakte sellest kummalisest kohast: Nimi "Zimbabwe" on tulnud Shona keelest; dzimba dza mabwe tähendab "house of stone".
Great Zimbabwe jäeti maha 1450 aastal teadmata põhjustel. Järgmiseks pealinnaks oli Khami, mis on praeguseks samuti varemetes. Koloniaalajastul arvati, et need ehitised on püstitatud kas araablaste või foiniiklaste poolt, aga mitte kohalike hõimude poolt. 1930-ndatel oli isegi kohustuslik väita, et need olid kunagi valgete poolt püstitatud. Praegune seisukoht on, et need ehitused on ikkagi kohalike hõimude eellaste poolt ehitatud. Iseseisvumisajal muutusid need varemed ehk “zimbabwed” rahvuslikuks sümboliks ning 1980-ndal aastal nimetati Rodeesia riik nende järgi ümber Zimbabweks.
Kuna Great Zimbabwe kohta kirjalikku ajalugu ei ole, siis jääb ikkagi palju asju mõistatuseks, näiteks kuidas Zimbabwes ehitati selliseid struktuure, kui ümberringi suudeti ehitada ainult savionne. Selliste väiksemate linnade varemeid on Zimbabwes peaaegu 200.
Ja nüüd veel üks külastamist vääriv koht Harare lähedal, Chiremba Balancing Rocks, mõnes kohas ka nimega Epworth Rocks.
Värava juures on valvur ja piletimüüja, giiditeenust ei pakuta, kaelkirjakumüüjaid ei ole. Külastajaid samuti ei ole.
Niimood nad püsivad, keegi pole neid tõstnud või liigutanud.
Ning siin kuskil on veel ühed väga olulised kivid. Sõidan ringi, aga ei leia.
Lõpuks võtsin pildi välja, selle järgi hea otsida.
Leitud! Õiged. Need kolm kivi on Zimbabwe keskpanga sümbol. Panen siia copy-paste internetist “The rocks have assumed a symbolic importance as a seal of the Reserve Bank of Zimbabwe and, in this context; the natural stability represents financial, banking stability, and strength”.
Stabiilsusest ei taha eriti rääkida, sest need rahaasjad läksid neil küll veidi teistmoodi, kui planeeritud, aga mis sest, tegijal ikka juhtub. Riik eksisteerib edasi ka ilma oma rahata.
Harare (endise nimega Salisbury) kesklinn.
Liiklus on hõre, võib-olla on see tingitud pühapäevasest päevast, aga ikkagi hõre. Või on siis tänavad liiga laiad.
Olmest ja muidu elust – nagu juba enne mainitud, on Zimbabwe rahaühikuks US dollar. Hinnad on dollarites, siin on näiteks SPAR kauplusekett, aga kui midagi osta, siis seniajani on ainult ühes kohas tagasi saanud metallraha. SPARi kassast saab tagasi credit note, mis tähendab seda, et kui arve on 6.80 ja maksad 7 USD, siis saad 2 tsekki, esimene on kauba kohta ja teine on 20 senti kreedit, mida saaks hiljem kasutada. Suurema rahatähega makstes saab tagasi väga räbaldunud dollareid, alguses küsisin, et kuhu ma sellistega lähen, neid ju ei võeta vastu, aga selle peale öeldi, et siin riigis läheb kõik raha käiku. Ja saigi maksta sellise välimusega rahadega, millega teistes Aafrika riikides poleks mingit võimalust.
Hindadest – diisel maksab 1,3 USD liiter, seega veidi alla 1 Euro ja paar korda on juhtunud, et sõidad tankima ning saad vastuse, et diislit täna ei ole. Munaderesti (30 tk) saab poest 5 USDga, poolekilose jäätise poehind on 2,3 USD. Sibulaid ja tomateid saab tee äärest dollariga, kohapeal kasvavaid saadusi pole mõtet poest osta.
Käisin hommikul Mosambiigi saatkonnas viisa asja uurimas. Netist midagi mõistlikku ei leidnud, peale kinnituse, et viisade hinnad on muutunud ja mitte sugugi langevas suunas. Mingit konkreetset hinnakirja ei suutnud leida. Üldiselt peaks seda viisat ka piirilt saama, aga kindlam on enne ära teha, saab piiril veidi kiiremini. Saatkonnas oli kerge järjekord, alla 10 inimese, kes kõi ootasid viisaluugi juurde pääsemist.
Andsin passi luugist sisse, Eestist ei teatud midagi, seejärel peeti nõu teise ametnikuga, leiti, et eestlasi vist võib riiki lubada ja siis tuli vastus, et see viisa maksab nüüd 110 USD. Eks ta ole. See on nüüd käesoleva reisi rekordsumma, seni oli kõige kallim Malaavi viisa 100 USD-ga. Mingi jutt, et piirilt sai varem 30-ga, ei aidanud. Ja Mozambiiki vahele jätta ka ei taha, nii et homme uuesti saatkonda ja siis läheb kohe edasisõiduks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment