.
488.päev
Reisi algusest 54.588 km
Kirjutatud Namiibias, Divundus.
Sanid on väga tõenäoliselt praeguse Namiibia piirkonna kõige esimesed asukad, kes elasid siin ammu enne teiste hõimude saabumist. Sanisid on nimetatud veel "bušhmaniteks", kuid kuna see sõna olevat halvamaiguline, siis nad eelistavad teiste hõimude poolt neile antud sanide nime. Sanid elavad põhiliselt Botsvanas (55.000), Namiibias (27.000), LAVis (10.000) ja Angoolas (<5.000).wiki.
Sanid elavad siiani võimalikult looduslähedaselt, ehkki kaasaegne tsivilisatsioon on jõudmas ka nende küladesse.
Sanidele külla. Kõigepealt on 75 kilomeetrit korralikult tolmavat maanteed mõningase liiklusega, see tähendab, et tunni aja jooksul tuleb vastu vist 5 autot. Mööda ei sõida kedagi. Ise ei sõida ka kellegist mööda. Seejärel on keset teed tõkkepuu ja ees on järjekordne veterinaarpiiri ületamine. Auto number pannakse kirja (nagu alati) ja mingeid küsimusi ei esitata. Veel sadakond meetrit ja tee kõrval on suur silt - "Living Museum of the Ju/'Hoansi-San", mis tähendab, et õige koht on lähedal.
Keeran vasakule. Järgneb 6 kilomeetrit liivast teed. Jalajälgi on muidugi tunduvalt rohkem kui autojälgi. Külla jõudes jõuan vaevalt peatuda, kui saabub giid ja tutvustab päevakava.
Kõigepealt demonstreeritakse tuletegemist kahe puutüki abil. Ühe puupulga sees on auk, sinna asetatakse teine puupulk ja seda keerutatakse kiiresti peopesade vahel.
Pole vaja kaua oodata. Vaevalt paar minutit, ja puupulkade vahelt hakkab suitsu tõusma.
Veel veidi ettevaatlikku puhumist ja tuli on süüdatud.
Jahivarutus - vibu ja nooled.
Nooli on kahte sorti, ning uuemad ja kaasaegsemad on metallist otstega.
Järgnevalt on näitlik jahilkäik. Liigume põõsaste vahel, aga mingit jahisaaki, keda nooltega lasta, pole veel liikumas näha.
Seejärel näidatakse püünise valmistamist. Hoiatatakse, et silmuse seadmisel tuleb pea eemal hoida.
Valmiskujul saaki ootamas. See on küll mõeldud väiksemate loomade jaoks. Elevanti pole sellega mõtet ehmatama hakata. Proovin ise püünist üles seada, õnnestub. Jälle üks kasulik oskus juures, kes teab, millal vaja läheb.
Naised lõkkepuid korjamas.
Vett otsimas. Tegelikult käis vee otsimine nii, et paarikümne sentimeetri sügavuselt kaevatakse välja kaalikamoodi juurikas, nagu alloleval pildil.
Seejärel kraabitakse seda noaga ja saadud hakk-pudrust pigistatakse välja vett.
Tagasi XXI sajandisse. Kviitung kirjutati pastapliiatsiga ja numbrid liideti kokku kalkulaatoriga.
Giid riietub ümber igapäevarõivastesse. Pakun välja võimaluse, et teeks küla peal ka väikese ringi ja vaataks, kuidas nad tegelikult elavad.
Neli eeslit vankri ees.
Algkool, ehk siis pikema nimega Grashoek Primary School. Secondary school on 150 kilomeetri kaugusel Tsumkwes, mida peetakse sanide mitteametlikuks pealinnaks. Lapsi pole liikumas näha, sest praegu on koolivaheaeg.
Elumaja laineplekist. Päeval kuum ja öösel külm.
Ja saab ehitada ka ainult kilest.
Toiduvalmistamine lõkketulel. See pole enam demonstratsioon, niimoodi see iga päev toimubki.
Ja siin valmib käsitöö - jaanalinnu munade koored on algmaterjaliks.
Tagasi suurele teele. Ja veel korraks üks vet.kontroll, mis läheb sujuvalt üle geograafiatunniks teemal "Kas Estonia on riik ja kus ta asub?"
Veel 75 km ja siis läheb peatee Rundu suunas.
Aafrika liiklusmärgid suudavad alati üllatada millegi uuega. Mõnikord tuleb mõte,et nüüd on küll kõik erinevad ära nähtud, aga ikka ja jälle on midagi uut tee ääres pilku püüdmas. Pilt on tehtud suurel maanteel Põhja-Namiibias enne Rundu linna.
Ka niisugune võibolla ööklubi Rundus, suure maantee ääres.
Sanidest saab pikemalt lugeda wikipediast. Aga isiklikult soovitan vaadata ühte väga lahedat ja lõbusat filmi pealkirjaga "The Gods Must Be Crazy", sani näitleja !Nxau-ga peaosas. Film on valminud 1980-ndal aastal ja räägib sani hõimust, kes elab oma igapäevast elu ning järku maandub nende juurde ülelendavast lennukist välja visatud tühi Coca-Cola pudel. Selle viskasid alla jumalad, kes siis veel. Ja kogu sanide maapealne elu muutus...
Ma ei hakka sisu ümber jutustama, film on liiga hea, et seda mitte vaatamata jätta. See ei ole dokumentaal, aga filmis on väga-väga palju olukordi, mis on otse elust võetud.
Kui seda videolaenutustest leida ei õnnestu, siis täispikk film on 10 minutiliste juppidena vaadatav Youtubes. Link esimesele osale:
The Gods Must Be Crazy Clip 1 http://www.youtube.com/watch?v=CkF8HvZFM6c
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Filmil ka kaks järge olemas, millest teine osa annab samuti hea elamuse, kuid kolmas läheb juba kommertsiks
Post a Comment