Iguazu Falls, Argentina

590 päev
Reisi algusest 63 219 km
Argentiina, Puerto Iguazú.

Iguassu joad asuvad Argentiina ja Brasiilia piiril ning on oluline turismiobjekt mõlema riigi jaoks. Nimi "Iguazu" on tulnud Guarani keelest ja tähendab "big water" ehk siis suurt vett. Koht on UNESCO World Heritage Site ja vaatamist väärt.

Legend Iguassu koskede sünnist räägib, et jumal plaanis abielluda kauni Naipí nimelise naisega, kes põgenes kanuus hoopis oma surelikust armsama Tarobá'ga. Raevunud jumal lõikas jõe kaheks, luues kosed ja needes armunud igaveseks langema koskedena link.


Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Ainult, et kui vaatad hiljem pilti, siis tundub kõik kuidagi väiksem.


Wikipedia andmetel on siin 2,7-l kilomeetril 150-300 juga, sõltuvalt veetasemest.
Et saada kõik joad ühele pildile läheb vaja helikopterit või lennukit.


Vasakule jääb Brasiilia ja paremal on Argentiina. See pilt ei ole minu tehtud, vaid on Wikipediast, link


Piletihinnad on erinevad turistidele, kõrvalriikide ja Argentiina kodanikele. Ning alati tuleb sildid läbi lugeda, sest teisel sildil on kirjas "Second Day Pass", sest kui pilet eelnevalt registreerida, esitada pass, siis ongi teine külastuspäev poole hinnaga, s.o. 65 AR peesot.  


Kohe sissepääesu juures on jugasid, vihmametsi ja kohalikku rahvast tutvustav paviljon, siit saab teada, et Guarani hõimud saabusid siia piirkonda 700 aastat tagasi, kui nad otsisid "The Land Without Evil".

Aga nüüd edasi jugade juurde, kõige kaugemal asub U kujuline "Devil's Throat", ja sinna saab rongiga, ning eespool on ülemine ja alumine matkarada (või täpsemalt jalutusrada).


Kõigepealt ülemiselt rajalt avanenud vaated.


Vikerkaared, ja kõikjal on mühinal langev vesi






Ja pildistajad, neid on kõikjal. Kirjutasin googli otsingusse "iguazu Falls" ja klõpsasin images, vastuseks oli (About 1,460,000 results). Igatahes nüüd lisanduvad veel mõnikümmend.


Ja muidugi liblikad.


Öko-rong, võtab peale 120-150 reisijat ja kasutab kütusena propaani. Rongiga saab 7 km kaugusele Garganta del Diablo (Devil's Gorge) jaama.






Edasi saab jälle jalgsi mööda 1,1 km pikkust jalutusrada ehk siis mööda silda.


Devil's Throat - U kujuline, 82 meetri kõrgune 150 meetri laiune ja 700 meetri pikkune juga.


Pildistamine on problemaatiline, sest vett lendab kõikjal, tuul on joa poolt. Võtsin kaasa veekindlad riided, aga kaamerat üle 5 sekundi väljas hoida on riskantne, pole ju veekindel.


Paar klõpsu ja kohe tagasi hõlma alla.




Järgmine hommik - koaatid (coati), ja kõik liiguvad sabad püsti ühes suunas.


Sest turistid saabuvad, ja mugavam on süüa otsida kiirtoidukohtadest, kui loodusest.


Või siis lihtsalt turiste vaadata.


Neid ei tohiks tegelikult toita, vastavad sildid on mitmes kohas, aga ikka ja jälle hakkab silma mõni turist, kes neile saia jagab.


Alumine jalutusrada. Edasi on pildid läbisegi, sest käisin uuesti läbi alumise ja ülemise raja.












Ja jälle liblikaid




















Kokkuvõtteks - Argentiinapoolse joa jõuab ära vaadata ka ühe pika päevaga, aga kaks päeva on ikka kaks päeva. Ma olin varem ka Iguassu pilte vaadanud, kuid vaatepilt oli oodatust tunduvalt võimsam. Ja Brasiilia poolt on juga veel vaatamata, joast 20% on Brasiilia pool ja 80% on Argentiina pool, ning hommikune vaade Brasiilia poolt pidi samuti olema ülivõimas, nii et eks homme näeb.

Tõotab tulla huvitav hommikupoolik, sest alates 1.oktoobrist 2012 peaks Eesti Välisministeeriumi andmetel olema Brasiilia Eesti kodanikele viisavaba. VM kodulehel on kirjas, et võib viibida kuni 3 kuud poole aasta jooksul ja pass peab olema kehtiv vähemalt 6 kuud riiki sisenemisel. Pass kehtib veel kauemgi, aga tavaliselt saab pass aastaga täis, mis sest, et Lõuna Ameerika algas jälle puhta passiga.

Igaks juhuks tõlkisin kaks lauset googli abil portugali keelde:
A partir de hoje, os estonianos Brasil visto. Eu acho que eu sou o primeiro.
(Alates tänasest on Brasiilia eestlastele viisavaba. Ma olen vist esimene.)



Ussirida.