Punta Arenas, Nao Victoria Museo

763 päev.
Punta Arenas, Tšiili.

Punta Arenas (inglise keeles Sandy Point) on Patagoonia regiooni suurim linn (120 tuh elanikku). Ja siin on Magalhaesi laeva “Victoria” täissuuruses koopia. Nao Victoria Muuseum avati külastajatele 1.oktoobril 2011. 

Muuseum asub linnast 7 kilomeetri kaugusel, ja millegipärast pole suurt teed mööda sõites tee kõrval ühtegi juhatavat teeviita ega reklaami. Aga kui õiges kohas Magalhaesi väina suunas vaadata, siis paistab kuulus laev juba kaugele.


Külastajaid momendil ei olnud. Esmamulje: laev oli väike, 20 meetri pikkune, (veeväljasurvega 85 tonni), ja selle laeva meeskond oli reisi alguses 42-liikmeline.







Respect tolleaegsete maadeavastajate ees, kes ületasid 500 aastat tagasi ookeane niisuguste väikeste laevadega.


Eemal oli stend koos fotodega laeva valmimisest. Laeva originaaljooniste leidmiseks kulus peaaegu 3 aastat (2006-2009) ja ehitamisele läks veel 2 aastat (2009-2011).




Tagapool on järgmise ajaloolise laeva kaared püsti. HMS Beagle oli see laev, mille teise reisi kapteniks oli tol ajal 23-aastane Robert FitzRoy. Reis kestis 5 aastat ja reisil osales Charles Darwin, kes oli siis 22 aastane.


Lähemalt.


Eemal on veel üks Tšiili ajaloos olulist rolli mänginud laev http://en.wikipedia.org/wiki/Goleta_Ancud.



Suured laevad hakkasid kaugemalt silma, aga kalda lähedal seisis veel üks väike ja tagasihoidlik paat. Välimuselt nagu tavaline päästepaat, aga koos mastiga. Ainult et selle paadi lugu on väga kaugel tavalistest päästepaatidest.

Sir Ernst Shackleton otsis mehi Trans-Antarktika ekspeditsioonile. Kuna Scott ja Amundsen olid juba jõudnud poolusele, siis otsustas Shackleton korraldada ekspeditsiooni ja ületada Antarktika.

MEN WANTED: for hazardous journey, small wages, bitter cold, long months of complete darkness, constant danger, safe return doubtful, honor and recognition in case of success. Pakkumisele saabus 5000 soovijat.

Laev “Endurance” lahkus South Georgia saarelt 5 detsembril 1914, ning suundus Antarktikasse, 18 jaanuaril jäi laev lõplikult jäävangi. Laev triivis koos jääga põhja suunas, kuni meskond hülgas laeva 282 päeva pärast, 27 oktoobril 1915, ning alustas teekonda üle jääväljade, kaasa võeti kaks laeva päästepaati, mida veeti kelkudel. Kuna raskete jääolude tõttu liiguti 3 päevaga edasi vaid 2 miili (3,2 km), siis jäi meeskond triivivale jääle laagrisse. Jääl triiviti 164 päeva, ja 8 aprillil 1916 lasti paadid vette ja neil õnnestus jõuda 6 päevaga Elevandi saareni (Elephant Island) ja seal maabuda.

Kuna Elephant Island oli asustamata, siis ainus võimalus ekspeditsiooni liikmete päästmiseks oli sõita päästepaadiga edasi, kuni South-Georgia saarteni, mis asusid 1300 kilomeetri kaugusel.  

 
1300 kilomeetrine reis võeti ette “James Caird” nimelise päästepaadiga, mille laeva puusepp ehitas veidi kõrgemaks ja paadile lisati mast. Shackleton võttis kaasa ainult 4 nädala toidu, teades, et kui nad teevad kasvõi ühekraadilise vea navigeerimisel, sõidavad nad saarest mööda ja on kadunud.


24 aprillil lasti paat vette, ja 6 liikmeline meeskond alustas teekonda South-Georgia saarte suunas.


Kaart ka selgituseks.

14 päeva pärast jõuti saarteni, ainult et vaalapüügijaam asus teisel pool saart. Shackleton koos kahe kaaslasega ületas saare jääliustikud 3 päevaga, ilma kaardita ja praktiliselt ilma varustuseta, kui mõned köied välja arvata, ning jõudis lõpuks vaalapüügijaama. 

Ülejäänud meeskond päästeti Elevandi saarelt 30 augustil 1916, kui nad olid viibinud saarel 138 päeva. Kõik meeskonna 27 liiget jäid ellu, ja seda 635 päevast ekspeditsiooni peetakse suurimaks ellujäämislooks läbi ajaloo.


See on väga lühidalt ja konarlikult kokkuvõtte Sir Ernst Shackletoni kuulsast reisist.

Pikem ja põhjalikum lugu on Wikipedias http://en.wikipedia.org/wiki/Imperial_Trans-Antarctic_Expedition ning samuti on sellest reisist tehtud mitu filmi.

Jätkub.