Punta Arenas

764 päev,
Punta Arenas, Tšiili.


Mul oli kavas siia mõneks ajaks pidama jääda. Esiteks leida üks korraliku internetühendusega peatuspaik, et saaks järjekordsed pildid üles laadida ja siis edasise teekonna kohta infot otsida.




Hosteli hoovis, ühel pool on parkla ja teisel pool on telkimisplats. Ja kõik muu oluline on olemas, st wifi ja soe vesi.

Teiseks asub siin “Zona Franca” üks Tšiili kahest vabasadamast, mis on reaalselt terve kaubanduslinnak täiesti mõistlike hindadega ja siin on müügil kõike, alates autodest kuni õmblusnõelteni.
   
Kolmandaks, osta kohalik Tšiili SIM-kaart, või õigemini 2 kaarti, üks telefoni ja teine ruuterisse, ja see võiks toimuda nii, et lähen kohaliku telekomi esindusse, ostan sealt kaardid, maksan kassasse raha, panen telefoni jaoks saadud kaardi telefoni ja teise kaardi kas ruuterisse või netipulka ja kõik töötab, nagu mühiseb. Võiks.

Praktikas on siiani Lõuna-Ameerikas käinud asi nii, et ostad kaardid, ja siis katsetad kõikvõimalikke APNi seadeid mitu päeva ja peale üksikute erandite (Brasiilia TIM) ei tule kuskilt otsast mingit netti. Aja kokkuhoiu mõttes võiks kogu protseduuri läbi viia hoopis lihtsamalt, et ostad kaardid ja närvide säästmiseks viskad nad kohe sealsamas ukse kõrval asuvasse prügikasti, ainult et siis jääb kogu mängu ilu ära ja mõnikord on ju mõni kaart tööle ka hakanud.

Praktikas läks nii, et läksin turuliidri “Enteli” esindusse, kuna teiste reisijate kogemuste põhjal olid teised teenusepakkujad väiksema leviga ja Claroga ei olnud neil üldse võimalust internetti pääseda. Lühidalt võib öelda, lahkusin pooleteise tunni pärast esindusest kahe sim kaardiga, tavaline kaart ruuterile ja micro-sim telefonile, ja tavalise eest ei soovitud mingit raha, vaid anti kaart näppu, ja öeldi, et paned selle oma netipulka, registreerid ära, ja tuled siis tagasi ja siis müüme sulle data-aega. Tore.

Sisetunne ütles, et ega see asi nüüd nii lihtsalt ka ei käi, aga polnud mõtet vaidlema ka hakata.


Enteli kohalik “taldrik”.

Senised kogemused on õpetanud, et igasuguseid katseid mobiilse interneti kasutamiseks tuleb teha kohas, kus on vaba wifi, sest kuskilt peab ju APN-i ja muu kasuliku info ka kätte saama, ja hispaaniakeelseid teated eesti keelde on google abil palju lõbusam tõlkida, kui sõnaraamatuga. Lühidalt läks nii, et registreerimine ei tahtnud kuidagi õnnestuda, sest mul polnud kohalikku isikukoodi, ja järgmine päev panin läpaka seljakotti ja läksin esindusse tagasi, ja seal tegi kohalik teenindaja lõpuks registreerimise ära vist oma isikukoodi või muu sarnase numbriga.

Pärast mitmekordset kõigi andmete sisestamist tuli lõpuks positiivne tulemus, igatahes netipulk hakkas tööle, aga telefoni kaart tööle ei hakanud, väites et data teenus on tellimata ja nii jäigi. Ekraanil oli küll kiri, et 3G ja Entel ja loogilselt pidi asi töötama, aga tegelikult oli nii, nagu tavaliselt. Isegi hästi, et ühe kaardi tööle sai, ja et kaart töötas ka pärast esinduse ruumidest lahkumist. 50%-line tulemus pole üldsegi paha. Ja et selle kaardi sai panna wifi-ruuterisse, sest kindlam on netti jagada ruuteriga, kuna sellel on korralik välisantenn, mis püüab levi kinni ka seal, kus telefon näitab lihtsalt “no service”.

Tagasi kämpingusse jõudes tuli liiga hilja pähe kaval mõte, et oleks ostnud kohe 4 sim kaarti oleks saanud 50% protsśendilise tulemusena kaks töötavat kaarti, nagu esialgne plaan oligi, aga ma ei tahtnud kolmandat korda tagasi minna. Nad olid tegelikult väga toredad ja kannatlikud inimesed.

Igatahes võiks siin olla nii, et ostad kaardi, maksad raha, paned kaardi telefoni ja asi töötab. Kui sooviks ainult telefoni kasutada, siis piisaks AirBalticCard-ist, millega on Tšiilis vastuvõetavad kõned tasuta ja väljuvad kõned 0.57 EUR/minut http://airbalticcard.net/about-the-card/tariffs/, aga data hind on 25 EURi/MB, mida on väga raske kommenteerida.


Järgmisel hommikul sõitsin kõigepealt autopesulasse, sest bussi õige värv ei paistnud enam paksu pori alt välja.

 
Aega läks omajagu, aga lõpuks hakkas altpoolt valge värv välja tulema.


Punta Arenas on õnneks paraja suurusega väikelinn, peaaegu igale poole saab ka jalgsi, kui paarikilomeetrine kõndimine ära ei hirmuta.




Kesklinnas









Värskelt valminud kaldapealne.


Kormoranid katkisel sadamasillal.


Hotell Magalhaesi väina kaldal.


Edasi juba mõned seinamaalingud.
















Pingviinidest ka. Punta Areńase lähedal on kaks suuremat patagoonia pingviinide kolooniat, Seno Otway, kuhu viib maantee, ja Isla Magdalena, mis on ligipääsetav ainult laevaga.


Sõitsin 65 kilomeetri kaugusele Seno Otwaysse, aga kuna aeg oli juba piisavalt sügisene, siis olid “kodus” ainult oma 30 pingviini, ülejäänud olid töötajate sõnul juba Brasiiliasse ujunud.






Jätkub.