Väga vihmane Valparaiso

27-28 mai 2013,
Valparaiso, Tšiili.


Ilmateade seekord ei valetanud, esmaspäevaks lubas vihma, ja nii sadaski peaaegu terve päev. Aga vihma tõttu ei saa ju jätta Valparaisot külastamata. Teine variant oleks oodata ilusa ilma saabumist, aga ilusat vilma võib mõnikord nädalate kaupa oodata, ja siin on praegu lõunapoolkera sügis-talv. Võrreldav põhjapoolkera novembri lõpuga.


Linna sissesõidul oli liiklusummik, ja edasi sai liikuda nii 10 km tunnis, kui sedagi. Veidi aja pärast selgus ummiku põhjus – üks sõidurida oli suletud, mäenõlvalt oli vihma tõttu üksjagu pinnast teele pudenenud, mõned suured kivid ja silma järgi arvates nii autokoorma jagu kruusa.

Kaldaäärsed tänavad olid tunduvalt vesisemad ja taevast tuli järjest uut peale. Igatahes sellise padukaga polnud suurt tahtmist linna peale kolama minna, ja üle jäi ainult kas otsida kõigepealt parkimiskohaga öömaja ja siis minna poodi süüa varuma, või vastupidi. Teine variant tundus millegipärast õigem.


Kohalik Tuukri tänav. Ja järjekordne liiklusummik.






Siin hakkas vesi juba üle äärekivide tulema. Paarkümmend sentimeetrit vett pole muidu üldse mingi probleem, aga kunagi ei tea, mis seal vee all võib peidus olla, kas mõni suurem auk või halvemal juhul on suurem vesi mõne kanalisatsiooni luugi pealt ära lükandud. Peaasi on sõita täpselt eessõitva auto jälgedes, hea lollikindel lahendus.

Edasi läks nagu tavaliselt, leiad kaubanduskeskuse, sõidad ühe tiiru ümber keskuse, et leida niisugune parkla värav, mille pole silti, et siia mahub auto kõrgusega  kuni 2,1 või 2,2 meetrit (buss koos katuseraamiga on 2.35 nimelt, ilma raamita oleks alla 2 meetri). Ei saa ju hakata suure hurraaga mööda kaldteed parklasse sõitma, ja siis viimasel momendil avastada, et siia ikkagi ei mahu, ja tagasi ka ei saa, sest autod on järjekorras selja taga. Aga lõpuks leiab parkimiskoha ikkagi.

Poest tulles oli kell juba niipalju, et lihtsam oli sõita tagasi suurele teele ja jääda tankla parklasse ööbima, kui et hakata Valparaiso järskudele mäenõlvadele rajatud teedel mingit parklaga hostelit otsima. Pealegi veel pimedas ja paduvihmaga.   

Hommik Copeci tanklas, ja ilm oli täpselt samasugune, nagu eile. Võib-olla isegi hallim.


Tagasi Valparaiso suunas. Osa vanalinn on ju ikkagi UNECO maailmapärandi nimistus, ei saa ju külastamata jätta




Edasi juba linnapilte. Plaza Sotomayor.


Mereväe peakorter.










Ja kuidagi meenutas see osa linnast Tallinna vanalinna, mis sest, et siin olid paljud majad´kaetud värvitud laineplekiga. 

Kohvik-raamatukauplus. Seest…


ja väljast.






Ilusa ilmaga oleks siit vaateplatvormilt muidugi suurepärane vaade.


Jätkub …

Tehnilist juttu siia postitusse seekord ei tule, aga see ütlemine kehtib 100%-liselt “Kui midagi on väärt tegemist, siis on ta väärt ka ümbertegemist”. Lühidalt võib mainida, et auto alune on ikka õline. Ja diidelkütteseade ei tööta, nagu vaja. Aga sellest kõigest juba edaspidi.