San Pedro de Atacama, I

San Pedro de Atacama on väike, vähem kui 4000 elanikuga väikelinn Antofagasta Regioonis (2012 aasta andmetel oli elanikke 3899). Linna asustamise aastaks arvatakse olevat 1450. Ja siin elatutakse valdavalt turismist.

Kesklinnas on 17-ndast sajandist pärit valge kirik - Iglesia de San Pedro de Atacama.


Esimene öö möödub tuttavas kohas Camping Los Perales, mis on täpselt samasuguses seisus, nagu peaaegu aasta tagasi. Isegi hind on sama, 5000 peesot öö eest (eurodes oleks nii 6,67). Muu olme on ka sama, on soe vesi, on köök ja köögis on elekter (ja gaas). Aga wifit ei ole. Eelmine aasta ka ei olnud.


Kuna kogu see piirkond on kavas seekord põhjalikult üle vaadata, siis alustan turismiinfost. Sealt saab linnakaardi ja täitsa hea ümbruskonna kaardi. Ja kämpingute kohta infot küsides saan väga põhjaliku majutusasutuste nimekirja, mitmeleheküljelise tabeli.


Eraldi on välja töödud, kui palju maksab ühekohaline, ja kui palju kahekohaline tuba, jne. ja kas on internet, ja TV, ja köök jne. Ühsõnaga, väga tubli töö on tehtud, põhjalik ülevaade.

Nimekirjas on 108 asutust koos hindadega. Võrdluseks, Tripadvisor annab 67 hotelli ja hostelit, ja Booking.com 70. Hinnatase on muidugi seinast seina, kõige kallim kahene tuba on 1545 USD, ühe öö eest, ja kõige odavam voodikoht on 6000 peesot (see on siis 8 Eurot).

Nimekirja lapates leian, et “La Casa del Sol” oleks nagu igati ok, camping – 4000 ja wifi oleks ka olemas. Kohapeal selgub, et camping on mõeldud telkijatele, ja autole leiaks samuti ööseks koha, aga mitte päeval. Päeval tuleb parkida tänaval, sest hoovis on ainult kaks autokohta. Ja hind on kõrgem, kui turismiinfo nimekirjas. 6000 peesot. Nii et momendil jääb siin ööbimine ära.

Järgmine, “Camping Buenas Peras” on ainult telkijatele, autoga platsile ei pääse. Jääb samuti ära. Tundub, et valikut ei olegi. Teepeal on veel üks puidust tahvel, millele on keegi näpuvärvidega kirjutanud “Camping”, aga kohe kõrval asuva kondiitripoe omanik teatab, et see camping on ammu suletud. Ok, edasi.

Hotel-Camping “Takha-Takha” hinnakirjas on samuti camping (11000 peesot), lähen vaatan koha igaks juhuks üle, et näha, mida siis niisuguse raha eest saab. Kohapeal selgub, et hind on 12000 per person (16 EURi), ja elekter maksab eraldi. Ja ei midagi muud erilist, tuleks siis vesi kullatud kraanist või oleks midagi muud omapärast. Või et hommikusöök on hinna sees, ehkki hind oleks isegi koos söögiga liiga kõrge.
   
Ning lähebki käiku esialgne variant, seesama tuttav “Los Perales”, ja internet tuleb omale ise hankida, sest ENTELi sim-kaardid juba olemas. Varasemad kogemused on näidanud, et ENTELiga tasub asju ajada. Sedasorti asju, et ostad kõnekaardi, ja lõpuks saad asja tööle. Enteli esindus on kohe keskväljakul.

 
Seekordne asjaajamine: Lähed kohale, näitad ette aasta tagasi ostetud sim-kaardi lepingu, sim-kaardi ja USB modemi, et asi oleks selge. St et on soov kaardile raha kanda, ja siis kaart läheb modemisse, ja siis saab hakata nett kasutama. Paari minuti pärast selgub, et kaardile raha kanda ei saa, sest kaarti pole peaaegu aasta otsa kasutatud. Nii et vana kaardi võib rahulikult prügikasti visata.

Ok, olen valmis ostma uue sim-kaardi, aga viimase aasta jooksul on mingid reeglid muutunud, ja nüüd saab kaardi osta ainult koos USB modemiga. Mul on juba 3 vastavat USB jubinat, aga see ei loe. Muud lahendust ei olevat. Stardipakett maksab 15000, aga selle hinna sees on 10000 eest kõneaega. Edasine protseduur käib nii, et tuleb võtta see stardikomplekt, ja arvutis aktiveerida, ja siis saab kasutama hakata. Vähemalt peaks saama.


Aktiveerimise protsess on tuttav, aga selleks on vaja RUTi, ehk kohalikku isikukoodi. Praktikas käib asi nii, et käid vahepeal kämpingus, võtad kaasa läpaka, ja tuled tagasi esindusse. Ja arvad, et nüüd saab asja korda. Aga läpakas keeldub esinduses käivitumast, ei tea, kas võõras keskond, aga mitte üks piiks.

Lähed tagasi kämpingusse asja uurima. Et kuna ekrfaani hinged on just sellises seisus, nagu nad on (üks on puhta pooleks), siis äkki on mingi juhe viga saanud. Teed kaane lahti, vajutad nuppu. Arvuti läheb käima. Tore. Mõtled pikalt, et kas minna lahtise kaanega läbi linna uuesti mobiilifirma esindusse, aga see ei tundu hea mõte. Paned kaane kinni. Lähed tagasi keskväljakule “enteli” kontorisse, teed kaane lahti, vajutad nuppu.
Arvuti ei käivitu. Loed  omaette kümneni. Hispaania keeles. Paned kaane kinni, teed uuesti lahti. Seekord läheb arvuti käima. Ulatan arvuti üle leti, et esinduse töötajad saaksid ise aktiviseerimisprotsessi läbi viia, kasutades oma RUTi.


Nii 10 minuti pärast on kõik korras ja töötab. Ei läinud paari tundigi. Saab minna tagasi ööbimispaika, ja hakata netti kasutama.

Lisainfoks: mobiilse 3G neti hinnad Tšiilis, valida saab erinevate pakettide vahel, alates 1 tunnist kuni 15 päevani.


7 päeva – 9900 peesot ehk 13,3 EUR, maht 5 GB, ja 15 päeva – 17990 ehk 24 EURi, ja 7 GB. Pole just kõige odavam, eriti Eestiga võreeldes, aga peaasi, et töötab.

Tegelikult ei saagi kõike Eestiga võrrelda. Mul polnud seda postitust kirjutama alustades üldse plaanis netiühendust nii pikalt kirjutada, aga see on samuti üks osa igapäevaelust siin kontinendil. Või täpsemalt igapäevaolmest, millega pikapeale harjub ära. Et kui netti ei ole, siis ei ole. Ja kui on, siis on tore, ja saab vaadata kasulikku infot külastatava piirkonna kohta.

Kasvõi näiteks maavärinate kohta (http://earthquake.usgs.gov/), et Iquique piirkonnas oli viimase 30 päeva jooksul 190 üle 4,5 pallist maavärinat. Need on ka viimasel ajal igapäevane osa. Iquique on vähem kui 300 km kaugusel Calamast.



Ning ümbruskonna vaatamisväärsustest tuleb pikemalt juttu järgmistes postitustes.

Jätkub …

PS. Ma panen igaks juhuks siia lõppu San Pedro de Atacama majutusasutuste nimekirja, võib-olla on kellelgi Tšiili reisi planeerides sellest abi.