Teekond: Buenos Aires – Pergamino – Colon – Rio Cuarto – San Luis – Mendoza – Uspallata (1153 km)
Reisi algusest 137 706 km.
Kella 11 ajal sai lõpuks liikuma. Buenos Airesest lühim tee Mendoza poole on Ruta 7, aga kuna seda mööda on juba korra sõidetud, eelmise aasta detsembris, siis seekord sai ette võetud veidi põhja pool kulgev Ruta 8. Arvestatavat vahet kilomeetrites ei ole. Kui ikka vahemaa on peaaegu 1100 kilomeetrit, siis see 20 kilomeetrit rohkem või vähem ei loe midagi
Argentina.
Esimesed 500 km on kahel pool teed karjamaad ja vahepeal mõned põllud.
Tee on ise täiesti ok.
Liigud edasi, kui päike hakkab loojuma, ja seejärel vaatad ööbimiseks sobiliku tankla. Öösel mingil ajal on tunda, kuidas maa rappub, nagu mingi hästi suur veok sõidaks väga lähedalt mööda. Selline kummaline kõikumine. Hommikul selgub, et Tšiilis on olnud järjekordne suur maavärin (https://en.wikipedia.org/wiki/2015_Illapel_earthquake). Maavärina magnituud oli 8,3. Nii et ka 1000 kilomeetri kaugusel andis tunda.
Hommik YPF-i tankla kõrval. Väljas on nii +10 kraadi ringis. Varakevad. Positiivne on, et tanklas on mingil määral töötav wifi, saab korraks meilile ligi.
Edasi.
Ruta 8 on tasuline tee, teemaksu suurus jääb tavaliselt poole euro ja euro vahele, pärast tasumist on järgmised paarsada kilomeetrit hooletud. Seejärel on teel politseikontroll ja toimub aktsioon “kõik puhuvad”. Puhud 10 sentimeetri kauguselt mingi seadme suunas, seade ei reageeri kuidagi, ja siis sõidad edasi.
Seejärel on järgmine kontrollpunkt, puu- ja köögiviljade kontroll. Siin ütled, et "no frutas", on ainult kaks tomatit, mille peale viibatakse, et “no problem”, sõida edasi. Hiljem tuleb meelde, et kaks mandariini ka ära söömata.
Tankla enne Mendozat pimedas. Ehk siis järjekordne öömaja. Turvaline. Paned auto nii, et kellegi jalgu ei jää. Suht ebamugav on, kui keset ööd selgub, et oled mingil tanklat teenindaval sõidukil jalus, ja siis koputatakse vastu bussiseina, et kuule, me peame sinna uksele ligi pääsema, sõida palun paar-kolm meetrit eemale.
Hommikul.
Kõrval on grilliga varjualune. Grillimisnurki on kõikjal.
Hommikune tankimine, ja siis edasi Mendoza suunas.
Ning siis juba mägede sunas.
Kaugemal hakkavad paistma lumised Andid.
Potrerillos. Veehoidla.
Teisel pool jõge on mahajäetud raudtee. Ferrocarrill Trasandino ehk Transandine Railway.
Raudteetunnel.
Tuttav koht. Uspallata munitsipaalkämping on praktiliselt inimtühi.
Täna kaugemale enam ei liigu. Nüüd tuleb hakata ennast jälle kõrgustega harjutama.
Jätkub.
Posts
No comments:
Post a Comment