Järgmine riik oli Togo.
Togo viisa sai probleemivabalt piirilt, maksumus 10.000 CFAd. Welocome To Togo. Ja Lome oli isegi üllatavalt viiaka ja hõreda liiklusega. Võrreldes näiteks Cotonou või Bamakoga. Üllatas hoopis see, et tee peal puudusid politseikontrollid.
Fotod kõigepealt, enne kui nett ära kaob.
Togost ongi vähe pilte, vahepeal sadas vihma ja vahepeal olid paksud pilved taevas.
Togo - Ookeani rannik
Panoraam
Kaugemal Togo mäed
Tüüpiline pilt väikesest külast.
Järjekordne ööbimiskoht ilmus välja täpselt õigel ajal. Vaatasin juba pool tundi vasakule ja paremale, et äkki leiab võsas hea magamiskoha, aga kuna tee läks mööda mäekülge, siis kõrvale keeramise kohta lihtsalt ei olnud.
Ja järjekordses külas oli suur veoautode parkimisplats, valgustuse ja traataiaga. Mingi paarkümmend suurt aafrika veokit või isegi rohkem. Vastuvõtt selline, nagu oleks seda valget bussi juba aastaid oodatud. Ning küsimise peale, et mis maksab, vastati, et midagi ei maksa, pane auto maja ja valvuriputka vahele ja maga. Ja polnudki mingit muret. Valvur rääkis isegi veidi inglise keelt. Hommikul jooksid kanad ja kitsed ümber auto.
Praeguseks olen jõudnud tagasi Burkina Faso pealinna, sest on vaja hankida uus Mali viisa. Seekord oli ankeet hoopis pikem ning küsimusi rohkem. Ja hommikul sisseantud passi saab kätte alles peale lõunat.
Saatkonna otsimine oli paras orienteerumine. Lonely Planetis oli linna kaart, kus oli kätte antud tänav ning märge - Mali Embassy 500 m. No ei ole. 7 km juba seljataga ja ikka pole. Tagasi kesklinna ja uuesti otsima. Sai siis politsei käest küsitud. Juhatati otse ja siis peale ringi paremale ja siis suure maja juurest vasakule jne. Tundus, et ikka teavad. Aga mida ei olnud, oli saatkond. Uuesti vähe viisakama kontori turvameeste käest nõu küsima. Ja need võtsid asja tõsiselt, paluti oodata, ning seejärel tegid omal helistades asja selgeks ning siis tehti mulle joonis. Et tagasi sõita ja siis bensiinijaama juures. Ja oligi seal, kus juhatati. Eelmistest politseinikest 200 meetri kaugusel.
Ning saatkonnas olid valged seljakotirändurid Lõuna-Aafrika Vabariigist, kes olid omale ülesandeks võtnud ronida iga külastatud riigi kõige kõrgema mäe tippu.
Viisa järgi kutsuti tagasi kella neljaks, nii et oligi küllalt aega toitu otsida ning seejärel sai järjekordset kohalikku internetipunkti külastatud.
Aga kõrval tegelesid noormehed usinalt masspostitusega. Nn Yahoo-poisid, nagu neid kutsutakse. Ikka copy-pastega meiliaadressid paika ja tuld. Vahepeal prooviti veidi monitori keerata, et ma ei näeks, mis seal tehakse, aga pärast ei huvitanud see enam kedagi. Ja kuna väljas tõusis tugev tuul, siis paar korda käis vool paarikümneks minutiks ära. Nii et kõik ühiste muredega monitoride taga.
Tegin eraldi lehe kasulike GPS koordinaatidega, äkki kellelgi on veel sellest abi. Aadress on küll hea asi, aga kui maja number on puudu, siis GPS koordinaadid on mugavamad.
Praegu on kirjas mõned Aafrika riikide saatkonnad, aga plaan on lisada mõned hea mulje jätnud ööbimiskohad. Ja need kohad, kus on tasuta wifi.
Saturday, May 8, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment