Süüria - Aleppo ja Rasafa

Kirjutatud Jordaanias.

Süürias oli netiga veidi kehvavõitu, nii et need järgnevad postitused on lisatud hiljem ning kuupäevad on samuti varasemad. Aga kõigest järjekorras.
Türgi – Süüria piiri ületus jäi hommikuks. Türgi pool läks lihtsamalt, veel üks tempel passi ja sõida. Süüria pool oli juba pikem ajakulu.

Kõigepealt piirivalve vaatas passi, seejärel algas see tegelik vormistus. Auto parkisin järjekordselt keset suurt platsi, et oleks kaugelt näha, kui keegi uudistama ja näppima läheb. Õnneks olid siin kõik vajalikud asjamehed ühes majas. Esiteks täita viisataotlusvorm ja seejärel esimesest luugist pass sisse, et viisat saada. Pass sirviti läbi, õnneks mingit ohtlikku (Iisraeli) templit sees polnud, edasi suunati raha maksma. Kassas võeti eurod rõõmuga vastu ja siis tagasi koos kviitungiga, edasi järgmise luugi juures löödi viisatempel passi. Ja just Sudaani viisa kõrval olevale vabale lehele. Oli seda nüüd vaja. Vabu lehti oli momendil veel piisavalt.
Järgmisena siis ülejäänud tasud – kohustuslik kindlustus ja teedemaks ja diislimaks.

Kõigepealt kindlustus – neile oli kõigepealt vaja selgeks teha, missuguse autoga on tegemist. Joonistasin auto pildi paberile, et oleks selgem, aga lõpuks läksime ikka koos autot üle vaatama. Vist oli liiga vabakäeline joonistus.

Diislimaks on 100 USD nädal – sest diisel on siin mõistliku hinnaga, maksab 20 kohalikku raha ehk 5 eeku liiter, st paagitäie saab kolmesaja kooniga. Ja 5 korda odavam kui Türgis. Siis teedemaks ja auto sissevormistus. Vahepeal jälle tõkkepuu juurde diisli templit saama. Siis tagasi järjekordse luugi juurde. Ja auto number kirjutati passi. Muud templid kõik araabia keelsed.

Õnneks oli rahvast vähe, järjekordi praktilisel polnud, ja loomulikult oli siin paar isehakanud abimeest, kes selgitasid, millises järjekorras kogu seda protseduuri läbi viia. Ning üks nendest rääkis väga vabalt vene keelt. Ütles, et siinsamas oli õppinud.

Tollitsoonist välja sõites vaadati korraks küljeuksest autosse, ning seejärel oligi “Welcome To Syria”
Süüriaga on veel selline lugu, et netist leitud info järgi on siin GPS illegaalne. Selliseid riike on momendil maailmas 2 - Süüria ja Põhja-Korea. Nii et igaks juhuks sai GPS-id tasku pandud. Eks igal riigil on oma seadused. Näiteks eelmine kevad Tuneesiasse saabudes tuli sadama piiripunktis GPS registreerida.
Esimene suurem linn oli Aleppo. Kohustuslikud vaatamisväärsused - Aleppo tsitadell ja vanalinn.





Peasissepääs


Väravatorn väljastpoolt

Ja seestpoolt.

Alt üles

Ja ülalt alla.

Restaureeritud amfiteater.

Ja kohalikud soovisid siin ise, et nendest pilti tehtaks.

Viktoriini küsimus - mitu sat-taldrikut on pildil?


Linnaliiklus Alepps oli ägedam, kui Türgis.
Edasi läks tee sisemaale. Rasafa on mahajäetud linn keset kõrbe, 25 km eemal suurest teest. Hüljati 13 sajandil pärast mongolite sissetungi.







Linnamüüri on kokku 1,8 km

Põhjavärav – North Gate

Restaureeritud linnamüür.
Siin tuli teha valik, millises suunas edasi liikuda. Nagu vägilane muistendis ristteel.

Uudis Eestist - Välisministeerium soovitab lisaks Egiptusele ja Tuneesiale vältida reisimist ka Jordaaniasse, Liibanoni, Süüriasse ja Jeemenisse. Kohapeal olles oli Süüria ülisõbralik maa.
Iraagi kohta ei ole midagi mainitud, võib-olla on seal võimalik rahulikult oodata, kuni olukord regioonis rahuneb .
Järgmine post tuleb Palmyrast ja Damaskusest.