Etioopia – Gondar

 

71 päev
17-03-2011
Etioopia – Gondar
Reisi algusest 12581 km

Etioopia – ehk pika nimega Federal Democratic Republic of Ethiopia.

Piiriületus nagu piiriületus ikka. Ega siin palju võmalusi ei olnudki, sest Metama on minu andmete järgi ainus piiriületuskoht Sudaani ja Etioopia vahel. Kaardil on küll veel mõni rada, aga nendest ei oska keegi midagi rääkida. Gallabat on väike piirilinn, kahel pool teed majad ja müügiletid, kiiruse vähenedes hakkab keegi kõrval jooksma, ja teatab, et tema on see mees, kes aitab turiste üle piiri. Ega neid aitajaid tavaliselt vaja ei ole, sest protseduur on peaaegu igal pool sama – politsei, siis toll ja siis piirivalve. Ja riiki sisenedes vastupidi. Piirivalve ja tempel passi, seejärel tollis auto vormistus. Ja vajadusel kindlustus. Aga jooksja viipas, et kõigepealt tuleb minna kohta, mille nimi on “security” ?? Ei tea milleks!? Igatages selle asemel otsisin üles hoone, mille ees oli kõige rohkem mundris mehi ja siis marssisin uksest sisse, paberid ja pass näpus. 

Edasine vormistus käis poole tunniga, ametimehed täitsid mingeid vorme ja ja kirjutasid andmeid paksu raamatusse – nagu ikka. IT ajastu pole siia veel jõudnud.

Ja 100 m edasi oli teine maja, ja peaaegu 50 inimest luugi juures ootamas. Upitasin üle peade oma passi luugist sisse ja vastu anti mingi blankett, mis oli õnneks kahekeelne - peale araabia keele ka inglise keel. Peale täitmist löödi passi tempel ja “Hüvasti Sudaan”. Riik, millest jäid ainult väga head muljed.

Siin polnud kahe riigi vahel mingit “eikellegimaad”, lihtsalt nöör oli tõmmatud üle tee, ja teisel pool oli juba Etioopia. Samasugused majad ja müügiletid kahel pool teed.

Kõigepealt öeldi tollis, et siin on lõunapaus ja aega võib minna kuni paar tundi. Ok, las siis olla lõuna. Ning esimese dokumendina ei küsitud näha mitte passi, vaid hoopis saatkonna garantiikirja auto kohta. Mille sain Saksa Saatkonnast, sest Eesti saatkonda Addis Abebas ei ole.  Tavalisest vormistusest erines seekordne sellepoolest, et pandi kirja GPS ja arvutid ja fotoaparaadid. Ning pärast sooviti neid näha. Lisaks kontrolliti üle auto kerenumber ja esmakordselt taheti näha mootorinumbrit. Mille peale vastasin, et “võimatu”, tõstsin istme üles, näitasin ette, et mootor on olemas ja number on kuskil allpool, ja et näha, tuleks ülevalt pool autot lahti monteerida. Õnneks jäid rahule.

Welcome To Ethiopia.

Rahvaarvult Aafrikas teisel kohal 85 miljoni elanikuga ja pindalalt 10-ndal kohal. Mis tähendab, et riik on ülerahvastatud.

Võrreldes Sudaaniga ongi esimene mulje, et kuidas neid siin nii palju elab. Ja kõik inimesed ja loomad liiguvad üldjuhul keset teed, sest mootoriga liiklusvahendeid on näha tunduvalt hõredamalt, kui ülalpool. 

Pärast piiriületust hakkasid silma jälle mäed.

Ja tee oli väga korralik.

Koduloomad seekord õigel teepoolel.

Ja kui autoga siin midagi juhtub, siis jäetakse ta sinna, kus see juhtus.

Gondar ja Royal Compound

Piletit ostmas – pilet on nimeline ja kehtib terve päeva.

Giid

 

Vaatab kotkapilguga.

Tänavakohvik – lõpuks ometi üle pika aja jälle riigis, kus osatakse kohvi valmistada.

 

Hommikul oli sooja ainult 13 kraadi. Võrreldes Eestiga on tunduvalt soojem, aga eile keskpäeval oli Sudaanis jälle 36 kraadi. Ja Öösel sadas vihma, mis tähendab, et mõned teed võivad olla üpris mudased.

Kui nüüd kuulujutte kuulata ja uskuda, siis edasine tee Axumisse on rtaskesti läbitav, kuna toimub teeremont. Ja teiste juttude järgi ei toimu mingit remonti. Nii et ainus võimalus on minna ja ise järele vaadata.

Mobiiliühendusega on siin nii, et ei tööta ei Tele2 ega AirBalticCard. Nii et helistada ega sõnumeid ei ole siia mõtet saata. Netiga pidid lood olema samuti kehvavõitu. Internetikohvikuid peaks muidugi leiduma, ühenduse kiirus ja kvaliteet on muidugi eraldi teema.

See post on lisatud Gondari kesklinnas asuvast avalikust internetipunktist. Lubati oma läpakat kasutada, millega õnnestus isegi lõpuks netti saada.