62 päev
08-03-2011 Õhtu
Sudaan, Khartoum, National Camping
Reisi algusest 11739 km
10 internetivabat päeva. Mis tähendab, et kirja on panemata Aswan – Wadi Halfa laeva muljed ja kõrbes ööbimised enne pealinna jõudmist.
Laeva on muidugi raske unustada. Kui on ikka peaaegu 600 inimest pardal ja astumise ning istumise ruumi ei ole, siis seda saab pikka aega meenutada. Õnneks oli veidi ruumi päästepaadis, kus saigi öö rahulikult mööda saata. Seda sõna “rahulikult” ei saa muidugi sõna-sõnalt võtta, sest pidevalt üritas keegi veel üles paati ronida ja omale magamiskohta leida, kuna allpool oli kõik igasuguseid kaste, kohvreid ja nende vahel magavaid reisijaid täis. Hea, et magamiskott ja soe jope sai autost kaasa võetud, sest öösel läheb siin suhteliselt jahedaks. Mis sest, et on kõrb kahel pool Niiluse jõge, või täpsemalt – Nasseri järve. Ja peale peale keskööd üks paatironija sirutas oma käe hoopis minu potaste järele – pärast mõningat hääletõstmist jäi jalanõude omanikuvahetus õnneks toimumata.
Hommikul möödus laev Abu Simbelist.
Vastastikune pildistamine
ja poseerimine
Sudaan – Wadi Halfa – teemaja.
Ja lõpuks, 2 päeva hiljem saabus pargas, mille peal olid autod. Täpsemalt siis 3 autot ja 1 mootorratas ja lugematul hulgal muid kaste. Pargas pidi liikuma ainult päeval, sest tal ei olevat navigatsiooniseadmeid ööse liikumiseks.
Seniajani oli hea võimalus kasutada kohalikku transporti - õhurikas ja odav.
See pilt on tehtud Wadi Halfa turul. Lõpuks ometi õnnestus leida koht, kust osta niiti ja nõela. Aga pärast pildistamist astus juurde keegi meesterahvas, kes soovis näha pildistamise luba. Lühidalt öeldes (kirjutades) tuli minna kohalikku turismikeskusesse, täita vastav blankett (mida on veel plaanis pildistada) ja selle järel kinnitati pildistamisluba. Pildiga ja puha. Hind 26 SGP.
------------------------------------------------
Aga muljete kirjapanek siin Khartoumis ei taha kuidagi õnnestuda. Sest peatuspaigaks oli üldiselt võimalus valida 2 koha vahel – Blue Nile Sailing Club, mis on rohkem tuntum ja autoga reisijate põhiline peatupaik, ning teiseks on National Camping, kus peatub kohalik rahvas. Ja valik langes kõigepealt teise kasuks, sest see pidi puhtam ja vaiksem olema.
Vaikusest polnud eriti mõtet rääkida, sest kämpingus oli peaaegu sadakond inimest. Kõigepealt tulid kohalikud noored ise valgest mehest ja tema bussist mobiiliga pilte tegema, ja asi lõppes sellega, et sooviti enda pildistamist. Ja rahvast tuli aina juurde.
Jääb üle ainult kinnitada, et sudaanlaste külalislahkus ja sõbralikkus on tõepoolest legendaarne.
Mõningad pildid:
Laeva- ja kõrbejutt jääb järgmise posti jaoks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment