64. päev
10-03-2011 Õhtu
Khartoumi kesklinn – sõiduvaba päev
Reisi algusest 11781 km
Õhtu – päev otsa on õnneks olnud selline mõnus jahe tuul, nii et kuumus ei taha ära tappa. Kell on 21.00
Aga õhus lendab peenikest tolmu ja kõik kohad on seda täis.
Blue Nile Sailing Club – Khartoumi kesklinnas asuv kämping. Vahetasin eile asukohta ja seda mitmel põhjusel. Et ära näha ka see rohkem teada-tuntud koht. Ja et võib-olla kohtab kedagi, kes liigub mööda idarannikut üles või alla ja kellega saaks infot vahetada teeolude ja üldise poliitilise olukorra kohta. Ja tavaliselt ikka keegi soovitab mingit eriti huvitavat kohta, või siis mainib, et mõni koht ei tasu külastamist või mõni tee ei ole praegu läbitav.
Sest kuna järgmine riik on Etioopia, siis on just paras aeg koguda värskemat infot. Üldiselt on Etioopiaga nii, et kuna viisareeglid muutusid eelmise aasta suvel selliselt, et viisa tuleb taotleda om elukoha järgses saatkonnas. See tähendab, et Cape-Cairo marsruudil ei tasu enam arvestada Keenia ja Sudaaniga, et küll sealt naaberriigist ikka saab. Ja Eesti kodanikud saavad viisa Stockholmist. Kohale minnes läks 25 minutit aega ja viisakleeps oligi passis. Kehtiv kuni 31.märtsini käesoleval aastal, nii et aega tundus küllaga olevat.
Aga tänu igasugustele viivitustele on praegu nii, et see 31. märts läheneb suure kiirusega, nii et valida tuleb 3 võimaluse vahel. Kõige lihtsam on hakata paari päeva pärast liikuma Etioopia poole ja vaadata seal kuni 31 märtsini ringi. Et ei mingit lisavormistust. Teine võimalus on pikendada viisat kohapeal ja olla seal kuni märtsi lõpuni ja edasi niikaua, kuni lubatakse. Ja kolmas variant on minna siin Khartoumis saatkonda, ja üritada siin pikendada. Sest Sudaan on niivõrd suur ja külalislahke maa, et siin võiks olla kauem. Sest viisa on välja antud kaheks kuuks, auto siinolek pole millegagi piiratud ja autokindlustuse kohta öeldi piiril, et carnet on ju kindlustus! Nojah, kuidas nüüd võtta. Nende jaoks on see jah kindlustunne, et ma oma liikuriga siit ära lähen, mitte aga ei täienda kohalikku taksoparki.
Enne reisi kokkukogutud info põhjal leidsin, et teoreetiliselt peaks kehtima Süürias, Jordaanias, Egiptuses ja Sudaanis üks kindlustus, s.o. Orange Card System, aga tegelikult vaadati piiril väga mõistmatu näoga otsa, kui üritasin just seda Orange Cardi kindlustust saada. Ja ega siin polegi mõtet kellegi käest mingit kindlustuseraha küsida.
Ja Etioopiasse Sudaani poolt sisenedes on vaja veel ühte ametlikku paberit – et Adddis Abebas asuv kohalik saatkond kinnitab, et ma oma sõidukit Etioopias maha ei müü ja lahkun ilusasti riigist koos autoga. Kohaliku Eesti saatkonna puudumise tõttu sai kõigepealt mindud Khartoumis asuvasse Saksa saatkonda, et äkki saab sealt kohe vajaliku paberi, aga saatkonnas öeldi, et selle paberi taotlemine käib läbi Etioopias asuva Saksa saatkonna kodulehe. Pärast mõningat meilivahetust oli vajalik paber 2 päevaga olemas. Millegipärast on seda kirja vaja just Sudaani poolt Etioopiasse sisenedes, lõuna poolt Keeniast tulles või siis Djiboutist riiki saabudes seda ei küsita.
Üldiselt ongi siinkandis liikudes vaja arvestada kohaliku “aafrika ajaga” ja reeglitega. Ja väga palju ette planeerida ja eriti veel kuupäevaliselt ei ole mingit mõtet. Sest kõik võib muutuda päevade jooksul, nagu näiteks Egiptuses. Selle viimase kahe kuuga on olukord Põhja-Aafrikas kardinaalselt muutunud ja ega allpool on samuti muudatused vähehaaval tulemas.
Telefonisidest – AirBaltic Card – vastuvõetud kõned on Sudaanis tasuta, nagu nad olid ka Egiptuses, Jordaanias, Türgis ja muudes reisi jooksul läbitud riikides. Ainuke riik, kus vastuvõetud kõne eest tuli maksta 0.30 eurosenti minuti eest, oli Süüria.
See hinnakiri on hea näide, millised saavad olla roamingu hinnad.
Mobiilse interneti võimalustest:
Sudaanis on võimalik kasutada 3G ja mõnes kohas (loe: Khartoumi kesklinnas) isegi 3,5G internetti. Omale ostsin teenusepakkuja Zain ettemaksuga kaardi, mida saan kasutada USB modemiga (Tele2-st ostetud HUAWEI 1752).
Tulemuseks on nüüd üks mahukam klipp YouTubes
Rahavahetus Egiptusest lahkudes:
Aswani sadamas selgus, et igaks juhuks oleks vaja vahetada omale Sudaani raha. Nii et tagasi läbi piirikontrolli ja tolli ja passikontrolli sadamaesisele platsile.
Need 3 rohelist kasti ongi kohaliku valuutavahetuse letiks
Kasti peale kirjutatakse kurss, siis kaubeldakse, esialgne kurss tõmmatakse maha ja tehakse uus pakkumine ja arvestus
Seejärel hakatakse raha lugema, veerandi telliskivi suurused pakid otsitakse välja….
Midagi sai videosse ka
No comments:
Post a Comment