Cango Caves

Cango koopad asuvad LAV-i lõunaosas Swartbergi mäestikus Oudtshoorni linna lähedal.  Koobaste külastus oli järgmisel päeval peale Swartbergi kuru ületamist. Käikude üldpikkus on üle 4 kilomeetri, kuid ainult üks neljandik sellest on avatud külastajatele ning sedagi ainult koos giidiga. 



Koopad avastas 1780 aastal kohalik farmer Jacobus Van Zyl. Korrektsem on öelda, et taasavastas, sest koopa sissepääsu juures elati juba kiviajal.





Esimene suurem saal, Van Zyl Hall, mis on nimetatud koobaste avastaja järgi.



Vaade tagasi sissepääsu suunas. See trepp on ehitatud hiljem, alla koopasse pääses varem ainult köitega.



Koobaste põhjalikuma uurimisega alustati 1897 aastal, ning siis kaardistati esimesed 26 ruumi. Seda esimest ala pikkusaga 775 meetrit hakati hiljem nimetama Cango 1, ja selle algusosad on turistidele avatud.




1972 aastal läbiti Cango Two – järgmised 270 meetrit, mille lõpp oli vee all. Järgnev ala nimetati Cango Three, see on veel kilomeeri jagu koopaid. Pikim maaalune ruum oli peaagu 300 meetrine. 



Külastamisel oli võimalik valida, kas Standard Tour, pikkusega 60 minutit, plaanil kollase ja rohelisega tähistatud, või siis Adventure Tour, 90-minutine ja eeldab väga kitsaste kohtade läbimist.

Väga kitsa koha nimi oli kirjakast ehk Letterbox, kõrgust 27 cm, ja 2007 aastal jäi tagasiteel üks külastaja sinna 10-ks tunniks kinni, ning sellega kaasnevalt ei pääsenud koobastest välja 23 tagapool olnud turisti.
Korraks käis peast läbi mõte võtta see Adventure Tour, aga vaadates pilti 27 sentimeetrisest avast ja hämarast koopast jäi see mõte poolikuks. 



Cango Caves Organ – Orel

Stalaktiit või stalagmiit? Ja kuidas sellised asjad tekkivad? Ülalt laest tilgub vett, mis sisaldab lubissoola, mida sulatab lubjakivist, vesi tilgub aastasadu ühe ja sama koha peale ja maast kasvab üles ladestunud soolast purikas ehk stalagmiit. Ülalt alla kasvava jääpurika või siis kivipurika nimeks on stalaktiit. Stalaktiit ja stalagmiit kasvavad aastasadade jooksul ja lõpuks saavad kokku ning tekivad fantastilised sambad.



10 meetri kõrgune Cleopatra’s Needle – vanust arvatavasti 150 000 aastat.



Ning isegi sellisesse kohta on keegi üritanud graffitit teha ja oma nime kirjutada.



Õige valgustus annab muidugi sellistes kohtades palju juurde. Korraks demonstreeriti esimeses saalis seda, kui pilkane pimedus valitseb, kui kõik tuled ära kustutatakse ja kuivõrd vähe annab valgust 1 küünal.



Järgnevalt 2 fotot samast kohast erineva valgustusega. Koha nimi on Rainbow Room.




Naturaalse valgustusega.





Tund aega maa all läks nagu lennates.

Sissepääsu juures oli veel väike muusum, kus sai aega veeta, kuni järjekordne külastus algas.



Lystrosauruse kivistis.



Ja lihtsalt hea näide, kuivõrd vähe on inimkond meie planeedil elanud. Kui kogu planeedi eluiga oleks 1 aasta, siis inimkonna 4000-aastane ajalugu langeks viimasele minutile.

Siia lõppu seekord viisajuttu ei tule, las olla vahelduseks üks bürokraatiavaba postitus.