Zoo Lujan

.
549 päev
Reisi algusest 58 798 km.

Lujan on väikelinn, Buenos Airesest 60 km kaugusel. Linna lähedal asub üks väga omapärane loomaaed, sest külastajatel on võimalus minna nii lõvi kui ka tiigripuuri.

 
Koos loomade kuningaga.




Lõvi juurde pääsemine polegi nii lihtne, mitte et annad allkirja ja läbid vastava instrueerimise, vaid et puuri ukse taga on pikk-pikk järjekord. Nagu õitsval stagnaajal viinerisaba, kes mäletab, see saab aru. Ja mitte mingit allkirja ega tervisekindlustust või muud bürokraatiat pole siin vaja, keegi ei käsi puuri ronida, vaba valik, tahad ja lähed, kui ei taha, siis ei pea minema. Tahtjatest puudust ei ole.


Saba lõpus. Ausalt öeldes on ikka sürr olukord küll, inimesed seisavad tund aega järjekorras, et lõvipuuri kahe suure isalõvi juurde minna. Ja kõik tulevad puurist elusalt välja, lõvi teeb vahepeal korralikku lõvi häält, mis kostab kaugele, aga keegi järjekorrast ei lahku.


Mulje? Omapärane tunne oli, kui astud uksest sisse ja seejärel uks kolksatab kinni. Puuris on kaks täiskasvanud isalõvi.


Muud loomad liiguvad vabalt ringi.


India elevandiga.




Keel on kare, nagu kassil.

Lonely Planetis ja DK reisijuhis pole Lujani loomaaia kohta mitte midagi.
Kui ei oleks juulis sattunud info otsingul delfi uudisele  http://forte.delfi.ee/news/varia/loomaaed-mis-paneb-kulastaja-vapruse-proovile.d?id=64648396, siis oleks see vahva koht jäänud külastamata.

Jätkub ...