Buenos Aires, Déjà vu

04.12.2014

Alati on huvitav külastada uusi paiku, kuid mõnikord on tore tulla tagasi mõnda tuttavasse kohta. Mõnda sellisesse kohta, mida esimese korraga ei jõua põhjalikult üle vaadata. Buenos Aires on üks niisugune koht. Jalutad kesklinnas, ja üldpilt on tuttav, ja juba tead, mis on järgmisel tänaval ja väljakul.


Plaza de Mayo.




Piramide de Mayo, ehk May Pyramid, püstitatud 1811 aastal Mai Revolutsiooni esimeseks aastapäevaks. Mai revolutsiooniga algas Argentina Iseseisvussõda, aga see on pikemalt kirjas siin http://en.wikipedia.org/wiki/Argentine_War_of_Independence


Metropolitan Cathedral.
Presidentipalee on samuti Mai väljaku ääres, aga sinna ei hakka seekord sisse trügima, esiteks saab mees metsast sinna sisse ainult pühapäeval, ja teiseks olen ma seal juba kaks korda käinud.


Kuuerealine kesklinna liiklus, pildistamishetkel suhteliselt hõre.




Raudteejaam ehk Retiro. Seekordne linnakülastus toimus hoopis rongiga, ja mitmel põhjusel. Esiteks oli mul vaja kohustuslikku liikluskindlustust, sest Argentinas peab kõigil sõidukitel olema kohustuslik kindlustus. Ja üldjuhul selle paberi olemasolu kontrollitakse.

Pidi olema isegi nii, et kontrollitakse enne riiki sisenemist piiripunktides.

Kaks aastat tagasi siia saabudes öeldi laevafirma poolt, et ega enne autoga sadamast välja ei saa, kui kindlustust pole ette näidata, aga tegelikult ei tahtnud sadamas keegi seda raske raha  eest ostetud paberit näha. Raske raha tähendas, et 9 kuu liikluskindlustus maksis sel ajal mingi 2700 peesot, ja see kattis 7 Lõuna-Ameerika riiki – Argentina, Tšiili, Uruguai, Brasiilia, Paraguai, Boliivia ja Peruu.

Nii et praegusel hetkel tundus olevat mõistlik minna jälle samasse San Cristobali nimelisse kindlustusfirmasse, ja teha uus kindlustus. Et neil nagu tuttav asi ka, ja võib-olla on mõned andmed arvutis olemas. Ühesõnaga, ma kujutasin ette, et nad muudavad arvutis kuupäevad ja prindivad mulle uue paberi.

Kuna praegune peatuspaik, “Camping AndeanRoads” asub kesklinnast 30 kilomeetri kaugusel, siis jäi jalgsi linnaminek ära. Pakuti võimalust minna taksoga kesklinna, mis oleks kiirem ja kindlasti mugavam, aga sellega oleks kaasnenud vähemalt mitmesaja peeso suurune väljaminek. Ja kuna ümbruskonnas ringi liikudes jäi silma raudtee, mille kohta kohta sain lisainfot, et siin sõidab päevas vist neli-viis rongi, ja need on reisirongid, siis polnudki vaja pikalt mõelda. Vaatad kaardilt jaamade nimed ja et kuhu raudtee läheb, ja siis otsid netist rongiplaani. Simple. Ja vaatad piletihinda ka, ja siis ei taha enam takso suunas mõeldagi. Elektrirongi üks ots on 6 peesot, ja edasi-tagasi pilet on siis 12. See on siis alla euro.


Hommikul jaamas.

Sealt suunast peaks tulema kohe-kohe rong. Korraks tekkis kerge kahtlus, et kas ikka tuleb, sest enamus raudteed oli rohtu kasvanud, aga teisalt käis kaugemal üks rööbaste kallal askeldamine, ja kolmandaks oli veel üks seljakotiga kodanik peroonil niisuguse näoga, et ootab rongi.


Ma veel enne vaatasin netist üle, kas siin riigis on raudteel parem- või vasakpoolne liiklus, ja pidi olema vasakpoolne, aga tänu remondile tuli rong ikka selle tühja perooni äärde.




Edasi 45 minutit diiselrongiga kulgemist, siis tuli ümberistumine Tigre-Buenos Aires elektrirongile, ja veel 50 minutit sõitu.

Aga kindlustus jäi seekord tegemata, sest raha küsiti 3 kuu kindlustuse eest 6600 peesot, mis oli ilmselgelt üle pakutud (ametliku kursi järgi siis 770 USD-d ja tänavakursi järgi 521 USD, aga mõlemad numbrid kõlasid suht absurdsena). Ja täiesti oma viga oli, et kaks aastat tagasi saadud visiitkaart ja tolleagsed paberid olid kuskile kindlasse kohta ära pandud, ehk lihtsamalt öeldes kadunud. Mul oli kaasas ainult 1 leht vana poliisi numbriga, aga sellest polnud seekord suurt abi. Pärast mõningat tingimist ja kauplemist sain uue pakkumise 4400 peesole, aga kuna see oli samuti oma 415 Eurot, siis jäigi tehing katki.

Ma ei hakanud pikalt seletama, et need hinnad sobiksid võib-olla EU vanemate riikide kodanikele, ja et me ei ole ikka veel Euroopas viie rikkama riigi seas. Piisab ühest overlanderist, kes on nõus niisugust summat maksma, ja siis küsitakse kõigilt sama tariifi järgi.

Kui nüüd ajas tagasi vaadata, siis 2013 aastal oli Peruus samalaadne lugu, ühes kohas maksis kindlustus 65 EURi kuu, ja pärast asjaga tegelemist sai teisest kohast kolme kuu kindlustuse kokku 21 EURi eest (pikem lugu on siin http://tarmotamming.blogspot.com/2013/08/peruu.html). Ja kui nüüd veel rohkem ajas tagasi vaadata, siis Aafrikas lai ka igal pool nii 20 USD-ga/per kuu hakkama

Et siis selline kogemus. Aga kui ühest kohast ei saa, siis otsid mujalt. Käiku läks plaan B, otsid üles ühe Argentinas elava ja kindustust vahendava sakslase meiliaadressi, saadad meili, saad järgmine päev hinnapakkumise, kannad raha üle ja saad seejärel meiliga vajalikud dokumendid. Kolme kuu kindlustus kokku 157 EURi. Tehtud.

Ja siia lõppu kinnitus, et alati, ükskõik kuhu minnes pane väike kaamera taskusse. Pole just kõige parema valgusega tehtud pildid, aga siin nad on.


Omanik olevat 9 korda IM kontserdil käinud.







Jätkub...

"It does not matter how slowly you go as long as you do not stop". Confucius