Jälle teel

23.12.2014 – 24.12.2014
Teekond: Buenos Aires – Laboulaye Esso tankla taga – San Luis – Park National Sierra de las Quijadas (895 km)

Buenos Airesest väljasõitmine oli nagu ikka, et kõigepealt on vaja saada veidi suuremale teele, seejärel oleks vaja saada kiirteele, aga õigele pealesõidule ei õnnestu kuidagi pihta saada, ja edasi läheb veel pool tundi mööda igasuguseid ülesõite. Eks liikus tahab jälle harjumist, ja ka see, et valdavalt on väiksemad tänavad ühesuunalised, ja et väga ootamatult võib teele ilmuda “lamav politseinik”, ja nii edasi, ja nii edasi.

Aga pikapeale saab õige “fiilingu” kätte, seejärel jõuab, kiirteele ja saab õiges suunas liikuma. Õige suund on seekord Mendoza poole, see on siis “Plan A”.

Plan B oli selleks juhuks, kui auto ajutist sissevedu ei oleks saanud pikendada. See nägi ette sõita korraks Buenos Airesest kiirlaevaga Uruguaisse, et siis on sõiduk õigel ajal riigist välja viidud, ja tagasi võib tulla juba järgmisel päeval. Siis saab passi templi, et võib siin olla 90 päeva, ja autole tavapärased 8 kuud.


Kiirtee all liikusummikus. 100 meetri pärast on vaja teha vasakpööre, ja siis on teoreetiline võimalus pääseda jälle kiirteele. Pääseb. Ja mida pealinnast kaugemale, seda hõredamaks liikus läheb.




Vahepeal ei ole üldse kedagi. Viimaste päevade vihmad on jätnud ümbruskonnale oma jälje.

Ja keset teetammi on nõrganärviliste hirmutamiseks paigaldatud kiirustpiiravad märgid, aga üldjuhul neist kinni ei peeta. St ma ei ole märganud, et keegi oleks pidurdanud enne niisugust suvalisel kohal asuvat märki.


Kiire pilk üle õla.


Sõidad, ja järjekordses teeäärses tanklas avastad, et varsti, st tunni pärast läheb pimedaks, ja et siinsamas tankla taga on kõik võimalused rahulikult öö mööda saata.

See tunnike täpselt vastu päikest liikumist ei anna enam midagi suurt juurde. Hommikul on päike seljatagant, ja sõita palju mugavam.


Hommikul. Tankla taga on umbes 10 nn grillikohta, koos pingiga. Varjus.


Paagid täis enne minekut. Ja tankimisega on nii siinpool maailmas, et mitte ise ei askelda voolikuga, vaid selle jaoks on tanklas eraldi töötajad, kes siis panevad püstoli paaki, ja kellele tuleb maksta. Ja et alati, alati, alati tuleb ise autost välja tulla, minna teisele poole, ja näidata näpuga, et siia paaki tuleb DIISELl ja ainult DIISEL, mitte mingi muu vedelik. Sest ikka ja jälle on neid, kes üritavad paaki bensiini tankida, sest väikesed autod on siin valdavalt bensiinimootoritega. Või siis gaasiga. Aga siin on koht, kus eksimine ei ole lubatud.

Ega suurt vahet ei ole, mis diislit tankida, sest buss sööb üldiselt kõik ära, k.a igasuguse “nafta” nime all müüdava olluse. D-EURO nime kandva vedelikuga läheb üldjuhul paremini edasi, aga kui seda ei ole, siis saab ka muuga hakkama.

Ja alati tuleb valmis olla, et kvaliteet kõigub (milline korrektne väljendus!) ja kallist hinda maksnud vedelik jätab taha musta tahmalondi, ja maksimaalseks liikumiskiiruseks tuleb vaevalt 60 km/h.


Hinnakiri.




Ja vahepeal on teemaksu kogumise kohad. Teemaks on mõistliku suurusega, vahemereäärse piirkonnaga ei anna võrreldagi. Kõige suurem summa on olnud 30 peesot (u 2 EURi).


Ja see kolmjalg tee kõrval meenutas filmi “Maailmade sõda”, ehkki siin tähistab ta kindlasti midagi muud.


Võib-olla kunagi hiljem on aega netis tuhlata ja infot otsida.


San Luis. Varjuline parkimiskoht peaaegu kesklinnas.


Turismiinfo on kinni. Infopunki ees on üks maalinguga pink.


Kilomeeter eemal on endine raudteejaam, aastat 1907. Raudteed ennast pole näha, majas peaks olema kultuurikeskus. Uksed on kõik kinni.




Teisel pool teed on siiski näha mõningaid rööpaid.


.

Pooleteise tunni jooksul on päike bussi suviselt soojaks kütnud. Aga selle vastu aitab, kui mõlema poole aknad lahti teha, ja veidi sõita. Testitud.


Ja kui natuke ringi vaadata, et millises seisukorras on paljud kohalikud sõidukid, siis pole üldse mõtet põdeda, et mõni koht on roostes, või et stange on mõlkis. Sulabki paremini kohalikku miljöösse ja ei ärata ebatervet uudishimu.

Jätkub.

St pikapeale vist saab blogimisega ka jälle järje peale. Igatahes õigile head vana aasta lõppu, ja teguderohket uut aastat.

"You've got a dream, you've gotta protect it. People can't do something themselves, they wanna tell you you can't do it.
You want something, go get it. Period." Will Smith.