Park National Sierra De Las Quijadas

24.12.2014 – 25.12.2014
Teekond: PN Sierra De Las Quijadas – Mendoza (251 km)

“Fans of the Road Runner cartoon will feel oddly at home among the red sandstone rock formations in this rarely visited national park” (Lonely Planet, Argentina 9th edition, Aug 2014). Päris omapärane tutvustus.


Park asus San Luisist 120 km kaugusel, mitte küll otse Mendoza tee peal, aga väike kõrvalepõige tuli teha.


Väljend “rarely visited” oli päris täpne, pargis ei olnud mitte kedagi, mitte ühtegi külastajat. Sissepääsu juures mainiti, et esimene parkimisplats ehk siis ööbimisplats on 6 km kaugusel, ja et tualetid on, ja et dušši ei ole, ja et õhtul enne pimedat pole mõtet mõnda pikemat jalutusrada ette võtta.


Igati ilus ööbimispaik.


Guanaako.


Päike hakkab loojuma.






Hommikul.

Täitsa ok magamispaik, eemal tualettide juures tuli isegi kraanist vett, nii et õhtul ja hommikul tuli läbi ajada aafrikliku “bucket showeriga, ehk ämbri duššiga”. Bucket shower tähendab, et võtab ämbritäie vett, ja kallab pähe. Tegelikult on peale joogivee kaasas lihtsalt vesi, mis kulubki nõudepesemiseks ja vajadusel enda värskendamiseks.

Viimastel aastatel olen vaadanud, et 15 liitrine kanister on täiesti piisav. Vett saab igast tanklast, ja mägedes on veel lihtsam, lihtsalt võtad jõest või ojast. Kuna siin on ikkagi lõunapoolkera, ja suvi, ja väljas on keskmiselt 30 kraadi, ja päikese käes vist rohkem, siis see vee ja duši teema on tegelikult oluline osa igapäevasest olmest. 


Ja hommikul tulevad veel mõned julged tegelased söögi ajaks kohale.


Parkla ümbruse jalutusrajad on lühikesed, ja hästi tähistatud.


Eksimisvõimalust peaagu pole.


5 km pikkusele rajale minekuks tuleb aga ennast enne registreerida, ehkki ka siin on viidad ja kivihunnikud, mis juhatavad õiget teed.






Guanaakod. Inimest eriti ei karda, aga väga lähedale ka ei lase.


Pärast 2,5 kilomeetri läbimist avaneb niisugune vaade. Pilt pole muidugi üldse see, mis tegelikkus, aga mingi ettekujutuse ehk ikka annab.






Teisel pool on avarus.


Vaade tuldud teele. Kell on 11, ja väljas läheb järjest soojemaks.

Tagasi auto juurde, ja siis Mendoza suunas. Vahepeal on teel fütosanitaar-kontrollpunkt, ja küsitakse lihtsalt, et kas “frutas” on?  Ei ole vastan, ja kontrollijad lähevad kahekest tagaluugi juurde, et ikka kindel olla.

Teen lahti küljeukse, ja annan mõista, et tagaluuk ei käigi lahti. Kuna küljeuksest mingit “frutat” silma ei hakka, siis maksad kontrollimise maksu (33 peesot e 2 eurot), ja saad õiguse edasi sõita. Seekord läks hästi, sest tagaluuki lahti tehes oleks kontrollijatele kõigepealt silma hakanud kilekott banaanidega. Head ja suured ja rammusad ja kuluvad hoopis omale ära.


Mendozas liiklus peaaegu puudus, ikkagi pühad, ja temperatuur oli ka siin 30 ümber.


Tüüpiline tänavapilt, endine raudtee käsutuses olnud hoone on nüüd saanud muud kirjad, ja kohe tee ääres on suur grillitünn.

Paar korda tuli pähe mõte, et sõidaks kohe kõrgemale, Uspallatasse, ja tuleks Mendozasse siis, kui ilm on mõistlikum (loe: sooja on alla 30 kraadi), aga tegelikult oli targem siin öö ära veeta. Kasvõi sellepärast, et siin on Walmart ja muud kohad, ja saab igasuguseid toiduvarusid täiendada, ja võibolla hakkab silma muud tarvilikku kola.


Ja veel on siin Camping Suizo, Mendoza põhiline overlanderite peatuspaik. Näeb huvitavat rahvast, ja seal saab omavahel infot vahetada.

Ja äkki saab blogi üles laadida. Looda aga. Speedtest näitab, et varu aga kõvasti aega.


Ei saanudki.

Praegu, 04.01.2015 YPF tankla nett annab tulemuse:



Seekordse üleslaadimisega läks tund ja nelikümmend minutit. Aga lõpuks õnnestus. Võib-olla saab veel ühe varem valmiskirjutatu üles,

Jätkub..