Ruta 40, Salicas - Cafayate

11.01.2015
Teekond: Salicas – Belen – Hualfin - Santa Maria - Cafayate (350 km).


Hommikuks on konnad kadunud, ja niinimetatud kämpinguplatsil jalutavad haned. Plats ise on lihtsalt üks plats, kõige paremini iseloomustaks seda lause “parkimine tänava lõpus kellegi elamise lähedal”. Või midagi sarnast. Olmet on muidugi rohkem, kui lihtsalt kuskil nurga taga.




Pildil olev konstruktsioon on täidab kõiki vajalikke ülesandeid, annab pimedas valgust, ja pistikust saab voolu. Seda viimast juhul, kui on olemas vastav Argentina adapter. Ma enam viimasel ajal adaptereid ei kasuta, kuna kipuvad kuumaks minema, ja seejärel ära sulama, ja lõpptulemusena tuleks jälle uus osta. Tundus otstarbekam osta üks Argentina 10 meetrine pikendusjuhe, ning teha veidi lõikamis- ja isoleerimistöid. 


Siit sai kanistritäie vett. Kui ikka hani vabatahtlikult sees ujub, ja sel momendil kõvasti ei karju, siis järelikult on vesi puhas.

St kohvi jaoks on kindlam muidugi läbi keeta. Üldiselt saab vee puhtust silma järgi ka hinnata, alates sellest, et kas oja põhi paistab, ja siis võtad pudelitäie, ja vaatad vastu valgust, et mis-kes sees ujuvad.


Eemal oli üks huvutav kaev ka, aga ainult vaatamiseks.


Veel üks olmeruum, väljast paistis kuidagi viimistlemata, aga välimus võib-olla petlik. Seest oli kõik ok.


Kuni sinnamaani, et punasega märgitud kraanist tuli sooja vett, ja sinisega märgitud kraanist külma vett, ja isegi puhas käterätik oli majutuskoha poolt.


Suure tee ääres oli silt ka, mida enne pimedas ei märganud.


Järjekordne tankla -  diisel maksab siin 11.11, ehk siis veidi alla blue marketi dollari. Või kõvasti üle ametliku dollari. Ametlik kurss on 8,7 peesot ühe dollari eest. Kui siin niimoodi ringi liikudes peaks ametlikku kurssi kasutama, siis oleks Argentina reisimiseks üks väga kallis riik.

Jah, muidugi peaksid töötama siin  enamlevinud pankade kaardid, ja vahetevahel juhtud kokku mõnede EU asutajariikide kodanikega, kes ei kasutagi tänaval rahavahetust, ning maksavad kaardiga, nagu siil sooviab, aga siili ei tasu eriti kuulata, tuleks ikka oma peaga mõelda ja veidi arvutada.

Aga põhireegel on ikka, et mida suurem linn, ja mida rohkem turiste seda külastab, seda lihtsam on vastavat vahetuskohta leida. Ja seda parema kursi saab. Buenos Aires on muidugi selle skaala eesotsas.


Ilmaga läheb seekord nii, et kuum aeg saab korraks otsa, ja vahepeal hakkab sadama.


Lihtsalt üks teeäärne peatuspaik …


Vaatega orule – all voolab Rio Santa Maria. Kiiret ju pole, sest Cafayate pole enam kaugel, õhtuks jõuab kindlasti kohale, ja mõnikümmend kilomeetrit enne Cafayatet on kohe tee ääres Quilmes Ruins, ja seda kohta tuleks kindlasti külastada.


Veel üks klassikaline Ruta 40.


Aga päeva lõpuks läheb hoopis nii, et teel on paras ummik. Mõned nagu liiguvad, aga enamus seisavad ja ootavad. Ootad ka, ja lähed siis jalgsi vaatama, et milles asi on. Kuna just jälle sadas, siis on tee kaetud mudaga, mis jääb väga hästi jalanõude külge. Ja siis auto põranda külge.

Kaugemale jalutades ei selgu suurt midagi, vahepeal on väike liikumine, ja seejärel tuleb vastu rodu sõidukeid. St tee on alles, ja liikus toimib.


Ja ummik kasvab, sest üritatakse sõita mitmes reas. Teeäärt ei kasutata, seal võib olla veesügavus paarkümmend sentimeetrit, aga mõnes kohas võib olla hoopis meetrine auk. 

Quilmesi külastamine jääb järgmiseks päevaks. Hämaras jõuab lõpuks Cafayatesse.


Kämpingu värava vastas müüb keegi kohalik tädi vihmast ilma trotsides tortillat. See tähendab, et küpsetab kohapeal, kui keegi osta soovib. Juustutäidisega. Täpselt õigel ajal ja väga õiges kohas. Midagi rohkemat ei oskagi tahta. Väljas sajab.

Bussis on kuiv, üldiselt. Niipalju on muidugi märg, kuipalju ise riiete ja jalgadega sisse tood. Hea, et ei pea hakkama telki vihmaga püstitama. Pargid bussi nii, et ei oleks kellegi jalus, ja et kedagi kinni ei pargi, sest muidu kopsib keegi hommikul vastu bussiseina, ja ajab üles. Otsid kämpingus vaba pistikupesa, ja vead selleni oma 20 meetrise pikendusjuhtme. Mis sest, et elekter on saatanast. Tee ja kohvivett saab gaasiga ka teha, aga elekter on kämpingu hinna sees, ja elektriline veekeetja on ikkagi üks väga kasulik asi.

Hommikupoole ööd jääb sadu lõpuks järgi.

Jätkub....