Paso San Francisco, 4726 m

29.01.2015-30.01.2015
Teekond: Koht x tee ääres – Laguna Verde - Paso San Francisco – Koht (Shelter 4) tee ääres (kokku 282 km) 
Reisi algusest 131 392 km


Hommik mägedes. Seekordne õhtuhämaruses leitud koht oli täiesti ok. Olmega on nagu on, aga vaikus maksab ka midagi. Vaikne, tanklas magamisega ei anna võrreldagi.


Liiklust praktiliselt polnud, vist kaks autot öö jooksul sõitiski mööda. Pole ka ime, ikkagi kõrvaltee mis kõrvaltee.


Edasi tuleb suuremas koguses pilte teemal "Tee üle Andide". Lihtsalt ei saa muidu, kui jääd seisma, ja vaatad, et kuidas seda kõike jäädvustada.





Andid. Sealt alt sai tuldud.




Veel üks vaade tuldud teele.


Suuri külasid ei ole, aga vahest harva on näha, et siin ikka elatakse.


Mahajäetud küla, teeviit näitab, et otse sõites saab kunagi piirini.


Salar de Pedernales. Suur ning peaaegu kuiv soolajärv, mis asub 3350 meetri kõrgusel.


Viinamarjad, Garmin GPS ja tolm. Kuna ees on piiriületus, siis on taimetoidu päev, juba varakult tuleb jätkata viinamarjade ärasöömisega. Piirini on oma 100 kilomeetrit, aega on piisavalt. Sööd ja sõidad. Tervislik värk igatpidi.


Lihtsalt tee Tšiili Andides


Mäed ja valged soolajärved. Ees kaugemal Salar de Maricunga. Kõrgust on juba 3700 meetrit. Muid sõidukeid ei ole näha.




Kaugemal on Tšiilipoolne piiripunkt. Tegelik piir kahe riigi vahel on aga 108 km kaugusel.


Siin saab ennast järjekordselt riigist välja vormistada. Kõik käib kiiresti, nagu tavaliselt.  Ajutise sisseveo paber saab vajaliku templi, ja võetakse ära. Hiljem selgub, et just seda paberit hakkab nõudma Argentina pool.

Seejärel vaatab toll autot. Mitte ei otsi midagi, vaid just vaatab, et kuidas ettevalmistatud, ja muud sarnast. Tutvustamise ja jutustamise käigus tõstetakse tõkkepuu üles, öeldakse, et ära kusagile kõrvale keera, sõida otse piirini, ja soovitakse head reisi. Hiljem selgub, et pass jäi tembeldamata.


Tee läheb järjest kõrgemale.




Laguna Verde 4328 meetri kõrgusel. Ehk Green Lagoon või eesti keeles Roheline Järv. Kergelt rohekas on küll.






Vahepeal on teeviitadel vahemaad Argentina linnadeni.




4500 m. Kuna tee on lauge, siis saab vahepeal sõita nii kolmanda kui ka neljanda käiguga. Tee tolmab, nii et vähe pole.




Kaugemal on järjekordne Tšiili-Argentina piir.


Argentina pool algab asfalttee. Tšiili pool teeb selleks samuti ettevalmistusi, juba mitukümmend kilomeetrit enne piiri ehitatakse kõrvale uut teed.




Vasakul on isegi üks varjualune (sinise katusega), kus on võimalik vajadusel ööbida,




Sildi järgi on kõrgust 4726 m, GPS näitab 4764 m, Wikipedia annab samuti 4726 m. Siin üleval on hoopis teine ilm, väljas on tugev tuul ja temperatuur on alla 10 kraadi. Pikalt siin peatuda ei ole tahtmist. Ega siin polegi midagi teha, kell hakkab ka palju saama, ja õhtu läheneb. Teed ära kohustuslikud pildid, ja hakkad aga allamäge sõitma.



Madalad pilved.




Veel paarkümmend kilomeetrit allamäge, ja siis on suur silt üle tee. Argentina piiripunkt.




Siin läheb seekord hoopis rohkem aega. Esiteks pole elektrit, ja arvutid ei tööta. Ja seega pole ka internetiühendust. Passi saab järjekordse Argentina templi, millega võib riigis olla järgmised 90 päeva. Avastan, et pole Tšiilist lahkumise templit, aga sellest ei paista olevat mingit probleemi. Niigi on pea pool passi Tšiili templeid täis.

Tollis tekib aga hoopis uus olukord, sest soovitakse näha Tšiili ajutise sisseveo paberit, mille ma pool päeva tagasi ära andsin. Mida ei ole, seda ei ole. Aga ikka on vaja, ja isegi püütakse Tšiili poolele helistada, aga tulemusteta. Mu pole seekord isegi koopiat, aga õnneks tegin paberist foto, enne kui Tšiili pool selle ära võttis.

Näitan fotokast vastavat paberit, ja sealt leitakse lõpuks vajalik number. Nüüd võiks kõik ju korras olla. Aga uut ajutist paberit ikka ei saa, sest arvutid ei tööta. Püütakse selgitada, et sõida nüüd edasi, pole probleemi, aga ilma selle paberita ei lähe ma kuhugi. Et nad panevad hiljem sõiduki numbri oma infosüsteemi, ja kõik on ok. Võib-olla ongi neil ok, aga ma kujutan päris hästi ette, mis võib toimuda, kui tavaline politsei peab kinni ja küsib sõiduki tollidokumente, ja neid ei ole.

Mul on varem ka niisugune olukord olnud, et arvutid ei tööta, eelmisel aastal Paso Jama läbimisel, ja siis täideti vastav blankett käsitsi. Püüan seda siin ka selgitada, aga midagi läheb tõlkes kaduma. Niipalju õnnestub selgeks teha, et ma ei lahku siit enne mitte kuhugi, kui vastavat paberit pole, ja enne lähen juba Tšiili poole tagasi. Vahepeal saabuvad kohalikud Argentina sõidukid, näitavad oma pabereid ning sõidavad kohe edasi, aga neile kehtib mingi lihtsustatud piiriületuse kord.

Istun ja ootan. Vaim on juba valmis, et tuleb magada siinsamas tõkkepuu taga, aga siis olukord laheneb. Kas siis generaator saadakse tööle, või mis iganes, aga tekib mobiililevi, arvutid hakkavad tööle, läheb veel kümme minutit, ja siis saan lõpuks vajaliku dokumendi koos templitega.

Kell on kaheksa läbi, kui saan hakata allapoole sõitma. Ööbimiskoha leidmisega pole aga sellel teel mingit muret, sest alates piiriületusest on iga paarikümne kilomeetri tagant tee kõrval vastavad majakesed, nn Refugiod. Tunni ajaga saab veidi allapoole, GPS annab kõrguseks 3680 m, ja sellest tänaseks aitab.

Jätkub ..