Veel üks Paso Jama

25.05.2016
Teekond: Susques – Paso Jama (Argentina-Tšiili piir) – San Pedro de Atacama (265 km)
Reisi algusest 147 213 km

Ilmateade lubas, et hommikul kella 9 ajal on väljas 0 kraadi, ning bussis sees oli samuti 0 kraadi. Ülestõusmisega kaasneb tavaliselt nii minutiline karastav moment, kuni saad riided selga, ja edasi soojendab keha ennast juba ise.


Väljas oli tegelikult väga ilus ja päikeseline hommik. Teed sealsamas keset parklat kerge hommikueine ja sooja joogi, ja tund hiljem hakkad Tšiili poole liikuma.


“Complejo Turístico Pastos Chicos” – on koha pikk nimi. Booking.com-i kaudu saab toa reserveerida, juhul kui väljas ööbida ei soovi.


Edasi piiri poole


Piiril on ees üks sõiduk, mis tähendab seda, et kahe minutiga saab Argentina väljumise passi, meeter edasi järgmise luugi juures võetakse ära auto ajutise sisseveo paber, veel meeter, ja kolmanda luugi juures saab Tšiili templi. Tohib 90 päeva riigis viibida. Neljanda akna juures vormistatakse auto riiki sisse. Kuna sõiduki andmed on igalpool infosüsteemides juba olemas, siis läheb siin kiiresti.

Veel on vaja täita toiduainete olemasolu deklaratsioon, st kinnitada, et ei ole kaasas värskeid puuvilju ning liha ja muid sarnaseid tooteid. Blanketil tuleb nelja kohta teha rist, et midagi keelatut ei ole. Blanketi vastuvõtnud ametnik tuleb aga välja asja kontrollima, nagu alati. Spagetid võivad olla, kohvi ning pipra ja eesti sinepi kohta ei öelda ühtegi paha sõna. Banaanid sai teel siia ära söödud, ainult koored on esiismel, ja needki rändavad siin prügikasti.

Kõik. Jälle Tšiilis. Seekord eriti kiiresti.


Tegelik piir on siin. Selja taga on Argentina. Ümberringi on suur tühjus.


Tšiili ja Andid. Edasi tulevad väga lahedad 160 kilomeetrit kuni järgmise asustatud punktini, San Pedro de Atacamani.


Salar de Quisquiro




Salar de Aquas Calienetes. Nimest hoolimata on mõned kohad jääs.


Sirge tee 4000 meetri kõrgusel. Ees ootab aga veel üks tõus.




Peaks olema selle tee kõige kõrgem koht.




Mägede tagant algab üks suur laskumine.


Tundub, et on lauge, aga tegelikult laskub tee 36 kilomeetriga 4700-lt meetri kõrguselt alla 2200 meetri kõrgusele.


GPS-i teepunktid Purmamarcast San Pedro de Atacamani kokku 413 kilomeetrit.

Ühest küljest tundub väga lihtne koht Andide ületamiseks, kõik tee on asfalteeritud, Susquesis on öömaja ja tankla, ja piiril on samuti tankla. Lisaks veel super vaated. Kui on aga kõrgusega probleeme, siis peaks siin arvestama, et enamus teest on kõrgemal, kui 3500 meetrit, ja peaaegu 200 kilomeetrit on rohkem kui 4000 meetri kõrgusel. Kõrgeim koht on 4825 m.

Kui aga Tšiili poolt tulla, siis on kohe alguses 35 kilomeetrine tõus 2500 meetri pealt 4700 peale, mis võib samuti tervisele tunda anda. Sõidukitest ma parem ei räägi. Ma olen siit kolm korda üle sõitnud, ja kahel korral on keegi tee ääres, ja kapott on üles tõstetud, sest mootor üle kuumenenud. Esimesel korral viisin Paraguayst pärit reisijad tagasi San Pedro de Atacamasse puksiiri järele, ja nüüd oli Brasiilia auto tee ääres, aga nemad said lõpuks ise minema. Ikka juhtub, kui niisugusel tõusul lihtsalt gaasi anda.


Viimane teelõik enne San Pedro de Atacamat. Vasakul Licanburi vulkaan (5920 m), selja taga see suur laskumine. Pildil paistab, nagu polegi midagi erilist.

Jätkub …