Back Road to Machu Picchu

04.07.2013 – 05.07.2013
Teekond autoga: Cusco – Urubamba – Ollantaytambo – Santa Maria – Santa Teresa – Hidroelectrica (224 km).
Teekond jalgsi mööda raudteed: Hidroelectrica – Aguas Calientes (3 tundi).

Machu Picchu külastamiseks on laias laastus kolm erinevat võimalust.

Esimene: 4-päevane jalgsimatk mööda klassicalist Inca Traili, mis tuleb varakult broneerida, kuna Inca Trailile lubatakse päevas ainult 500 matkajat. Juunikuus näitas vastav veebileht, et esimesed vabad kohad on alles oktoobri keskpaigaks, nii et see matk jäi ära. Veel võib valida muude erineva pikkusega matkaradade vahel, näiteks Lares Trek, Salkantay Trek, Choquequirao trek jne (google abiks!).

Teine: Rongiga. Seda kasutab väga tõenäoliselt enamus MP külastajatest. Aga rongiplaanide kohta ma eriti infot ei otsinud, sest kavas oli kasutada kolmandat võimalust.

Kolmas: Sõita kohaliku transpordiga või oma autoga ümber mägede (Ollantaytambo – Santa Maria – Santa Teresa – Hidroelectrica), jätta auto hüdroelektrijaama juurde, ja minna 8 kilomeetrit mööda raudteed Agua Calientesesse, mis asub Machu Picchu jalamil.


Selguse mõttes kaart ka, kolmas variant on punasega, ja üleüldse ,et miks otse minna, kui ringiga saab.

Cusco

02.07.2013 – 03.07.2013,  
Teekond: Puno – Rachi – Cusco (385 km),

Rachi arheoloogiline kompleks asub Puno-Cusco maantee ääres, ja koosneb mitmest erinevast osast.

Kõigepealt Tempel of Wiracocha, millest on alles 20 meetri kõrgune keskmine müür, kõrvalasuvatest sammastest on säilinud ainult meetrikõrgune osa.

Titicaca järve saared

01.07.2013
Paadiretk: Puno – Isla Uros – Isla Taquile – Puno (terve pikk päev, mitukümmend kilomeetrit).

Titicaca  üheks oluliseks vaatamisväärsuseks on järve Peruu poolel asuvad Urose ujuvad saared, ja nende saarte elanikud. Saari nimetatakse nende kunagiste ehitajate Urose rahva järgi, kes ehitasid need ,et mitte inkade võimu alla sattude, kui inkad 14 sajandil oma impeeriumi laiendasid. Urose keel on praeguseks välja surnud, saartel räägitakse aimara keelt, sest rahvas segunes aegade jooksul aimaradega.

Urose saartel elav rahvas elatub praegusel ajal kalapüügist ja turismist. On saari, kuhu turiste ei lubata ja on saari, kuhu korraldatakse erineva pikkusega reise, alates paaritunnisest kuni koos ööbimisega saarel.


Puno,  Cerrito de Huajsapata - mäe otsas on inkade impeeriumi loojale pühendatud monument, First Inca Manco Capac.

Peruu

30.06.2013
Teekond: Copacabana (Boliivia) –  Yunguyo - Puno (Peruu), 143 km
Boliivia – Peruu piiriületus. 

Boliiviast väljumisel ei toimu midagi erilist. Passikontroll paneb oma templi, toll võtab ära auto ajutise impordi paberi, ja küsib midagi kütuse kohta. Kuna Boliivias on kütus peaaegu 3x odavam, kui ümberkaudsetes riikides, siis valvatakse, et seda kanistrite ja vaatidega välja ei veetaks.

Seejärel ongi eest järgmine Lõuna-Ameerika riik, Peruu. Siin käib samuti kõik kiirelt, immigratsioon ja siis sõiduki vormistus. Kaugemal kaupluseseinal on kiri “Welcome to Peru”.


Kümme meetrit edasi oli veel üks kontroll.

Tiwanaku

27.06.2013 – 29.06.2013
Teekond: La Paz – Tiwanaku – Copacabana (266 km).

Kõigepealt Tiwanaku kohta mõned faktid: Tiwanaku on oluline arheoloogiline mälestusmärk Lõuna-Ameerika inkade-eelsest perioodist, koht kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja asub 72 km kaugusel La Pazist, seda on nimetatud ka kui "American Stonehenge" ja "Baalbek of the New World."


Tiwanaku täpne ehitamise aeg ja ehitajad on teadmata, on arvamusi, et Tiwanaku praeguses asukohas elati juba 11450 aastat eKr.