Morocco - Tafraout

13.04.2010 - Camping Granite Rose, Tarfaout
N 29.43.042
W 8.59.084

Ilus ja väga puhas kämping, veidi linnast eemal, vaikne. Ka hind on normaalne, auto + 1 reisija + elekter läks kokku 40 DH, ehk siis 56 EEK. Ja Wifi on tasuta, nii et kui auto receptioni lähedale parkida, siis saab autos piiramatult internetti kasutada. Enamuses kohtades on netiühenduse hind 10 Dh/tund.

Tagasivaade möödunud päevadele:

Mauretaania viisa sai kätte juba enne kella kahte. Viisataotlus oli 2 lehekülge ning araabia ja prantsuskeelne, nii et täitsin need lahtrid, millest sain aru (nimi ja perekonnanimi ja veel mõned) ning ülejäänud jäid lihtsalt täitmata. Vastuvõtmisel need täitmata lahtrid kedagi ei huvitanud, küsiti ainult, et kas ühekordne viisa või kahekordne. Kuna eriti palju muid võimalusi tagasi tulla ei ole, siis sai võetud kahekordne. Maksma läks 510 DH.

Järgnevalt sai mindud tagasi Mali saatkonda, seekord koos passiga ning muude vajalike dokumentidega. 2 passipilti ja koopia passist. Mali viisa saamine osutus üllatavalt lihtsaks ja mugavaks. Taotlusesse läks nimi, sünniaasta, kodakonsus, elukoht, amet ning millal soov Malisse minna. Kõik. Passi number ka muidugi. Siis paluti oodata ning mingi 15 minuti pärast toodi pass koos viisaga. Suurde kaustikusse tuli anda oma pildi kõrvale allkiri viisa kättesaamise kohta. Oligi asi korras. Ja nagu etikett ette näeb, vaatas ametnik mu pastakat, küsis, et kas ta võib selle endale jätta ning seejärel torkas omale taskusse. Igatahes Mali saatkonnast jäid äärmiselt positiivsed muljed.

Üle High Atlase sõiduks sai seekord valitud väiksem tee. Vasakul foto Tizi-n-Tichkast, mis on küll väga ilus ja korraliku asfaldiga, kuid seda sai eelmise reisi ajal juba 2 korda ületatud. See pilt on tehtud oktoobris 2009 õhtupoolikul. Millegipärast on mul alati õnnestunud jääda selle ülesõidu lõpetamisega pimeda peale.









Demnate - Quarzazate tee on 158 km ehtsat mägiteed, liiklus peaaegu puudub ning kõrgeim ülesõit on 2190 m kõrgune Tizi-n-Fedrhate.

Kuidagi õnnestus selle tee peal esimene rehv ära lõhkuda, nii et veidi läks aega, enne kui sai leitud enam-vähem normaalne koht 2005 m kõrgusel rehvivahetuseks. Edasi sai paigaldatud tõkiskingad ja mõned lisakivid, et auto veerema ei hakkaks ning pakiraamilt tagavara rehv alla võetud. Neid on õnneks kaasas piisavalt. Igatahes mingit naela näha polnud, ju siis sai järjekordsest külast läbisõiduga mingi orgi otsa sõidetud.

Rehviparanduse leidmine polnud mingi probleem, tuli lihtsalt külast läbi sõites vaadata, kus on suurem rehvivirn töökoja ukse taga. Ja kuna oli näha, et kohalik mehaanik tegeleb ka muude parandustöödega, siis sai õlivahetus samuti ära tehtud. Maksma läks see õli ja filtrite, sealhulgas ka õhufiltri vahetus kokku 150 Dh. Selle õli vahetuse oleks saanud ka ise ära teha, aga parem on teha sellises kohas, kus saab auto alla minna, sest põhjakaitse tuli samuti vahetuse ajaks eemaldada.

Ja siin juhtus see, mis ikka mõnikord juhtub kevadisel ajal, kui mägedes sulab lumi. Tee on saanud väikeseks jõeks ja see auto siit edasi enam ei lähe. Veerand tundi hiljem jõudsid samasse kohta 2 saksa mootorratturit, kes oma rattad siit läbi lükkasid, aga neljarattaline on ikka midagi muud, kui 2 kaherattalist. Tuleb seekord tagasi pöörata.
Koht on 2496 m kõrgusel, tee laius mingi 3 meetrit ning lähima tagasipööramiskohani ka paarsada meetrit, mis tuli lihtsalt tagurpidi läbida.

Tagasipööramise momendist kahjuks pilte ei ole. Sellel momendil lihtsalt ei tulnud pähe, et oleks võinud sellest mäeserva peal ukerdamisest paar pilti ikka teha. Ja tagasi suurele teele polnud ka eriti palju sõita, vaevalt paarkümmend kilomeetrit.

See ilus mägine tee Sirwa mägedes Anezalist Askaouni oli valitud Chris Scotti "Morocco Overland" raamatust (MH7). Tee pidi mööduma mõne kilomeetri kauguselt Jebel Sirwast (3304 m).
Kuna suvel on Marokos üpris kuum, siis on külastamiseks sobivamad ajad kevad või sügis. Kevade kasuks on see, et päevad on tublisti pikemad, aga suurvesi teeb oma töö ja mitmed kohad on raskesti ligipääsetavad. Sügisel on küll tunduvalt kuivem, kuid läheb vara pimedaks ning Aarikas pimedas sõitmist tuleks vältida niipalju, kui võimalik.

Alates sellest, et sõidetakse ilma tuledeta, kuni pole veel kottpime, jalgrattad on vist kõik ilma tuledeta ja helkuritest ei tea vist keegi mitte midagi.