Bamako - Djenne - Burkina Faso piir
Bamako jäi meelde liikluskaosega, ummikud, selline Browni liikumine, milles on ikkagi omad reeglid, sest avariisid ei olnud näha. Palju masinaid olid samuti sellised, et plekid olid kõik mõlkis, ei ühtegi tervet kohta. Pikapeale sai leitud tee linnast välja ja suund oli Djenne
Djenne külastamine ei olnudki nii lihtne, nagu algusest tundus. Et vaatad kaardilt kus on ja siis õigel ajal keerad paremale. Õige koha leidis selle järgi üles, et paremale keeras asfalttee ja edasi oli järjekordne kontrollpost, st. tee peal paar punase-valgeks värvitud plekktünni ja nende kõrval mõned vormis mehed.
Denne külastamine ongi tasuline, st ametlikult tasuline ja järgmise tõkkepuu juures kasseeriti 1000 kohalikku raha (2 Eurot) ning selle vastu sai isegi pileti. Ja järsku lõppes ilus korralik tee ära ning edasi läks paar liivast rada allapoole jõe äärde. See oligi see koht, kus edasi saab ainult kohaliku praamiga. Kohalikud 2 praami olid parajasti teisel pool jõge. Kohe peatudes tulid külalised, suveniire ja giiditeenust pakkuma.
Giid tegi kõigepealt selgeks, et parem on palgata giid siit, kui Djennest, sest seal on kõik giidid kohe linna piiril ootamas. Õnneks rääkis giid üprist ladusat inglist, nii et pikalt polnudki vaja valida.
Edasi teatas giid, et tema nimi on John. Nice to meet you! Kohe peale seda, et koos perekonnanimega on tema nimi John Travolta. Tere tulemast. Asi hakkas tunduvalt lõbusamaks minema. Miks ei tohi John Travoltal olla Malis nimekaim.
Kõrvalasuval fotol on giid John Travolta Malist ning vasakul üleval kleebib praamikapten eesti lipu kleepsu praamile.
Järgmisena sai küsitud giiditeenuse maksumust. 1 päevase giiditeenuse eest küsis John 50.000 kohalikku, see on siis peaaegu 100 Euri. Kuna mainisin, et seda on ikka liiga palju, siis noogutas ta pead, et ok, see on ju aafrika, nimeta nüüd oma hind. Järgmine hind tuli juba 5 korda madalam. 10.000. ok, seejärel sai paberile kirja pandud, et teenus on 10 tuh, selle sees on praamisõit, mille jaoks ma annan tema kätte kohe 5 tuh ja ülejäänud 5 tuh maksan siis, kui tulen praamiga tagasi. Ja kuna giidi üks ülesanne on viia turist kauplusesse ja valvata, et ta kindlasi midagi ostaks, siis sai veel kirja pandud et "no business" ja et pildistada võib kõike, kuhu ligi pääseb. Diil. Tegelikult oligi lahe ja sõbralik kuju, milleks rohkem hinda kaubelda, niigi praegu turiste vähe. Kuum aeg ikkagi.
Edasi sai hooga läbi liiva praamile sõidetud ja paarisaja meetrine reis algas.
Maha sõites on näha veel 2 valget turisti hollandist, kes just hakkasid teisele praamile sõitma. Ma pidin nüüd ainuke turist Djennes olema.
Linnas sai auto ära pandud ja paaritunnine ringkäik tehtud. Moseed parasjagu kohendati, siis et postkaardivaadet mul teha ei õnnestunud.
Paar pilti ikkagi väljaspoolt. Sisse pildistama saab ainult siis, kui maksta 10.000. Täitsa ära keelatud ei ole, nagu mitmes kohas on mainitud. Lihtsalt maksta tuleb ja siis saavad ka mitte-muhameedlased sisse.
Ringkäigule minnes ununes millegipärast veepudel autosse, ja 35 kraadi ning rohkem on selline kuumus, et janu hakkab ennast tundma andma. Ning suvalisest Djenne väikepoest, mis on kahel ruutmeetril, oli võimalik saada jääkülma Spraiti ! Ja müts maha Coca-Cola ees, sest peaaegu igal pool on saadaval külm jook. Mõnes kohas ühe hinnaga ja teises kohas 4 korda kallim, aga ka väga väikses kolkas on ta saadaval.
2 spraiti läks nagu vesi kerisele.
Siin valmistatakse käsitööna ehteid. Käevõrud ja muu.
Raamatutes ja netis on olnud soovitusi Djennes mitte giidi võtta, aga siis oleks jäänud osa nägemata, giidi kodused ja sugulased ja palju muud.
Foto kalaturult. Õige turg on muidu esmaspäeviti.
Kokkuvõtteks - linn oli üpris suur, hiljem sai veel autoga tiir peale tehtud. Aga mosee oli väiksem, kui ma arvasin. Varem nähtud fotode järgi arvasin, et on veel suurem. Ek see ongi nii, et mõni koht on pildil teistsugune. Näiteks Hassan II mosee Casablancas oli jälle tunduvalt suurem ja võimsam, kui arvasin.
Ja päeva lõpul juhtus teed küsides hoopis teistsugune lugu, mis läheb jälle sinna aafrika kategooriasse. Sai siis sõidetud edasi Burkina Faso piiri poole ja ühel kummalisel ristmikul sai mindud teeservas istuvatelt mundris meestelt teed küsima, sest tee hargnes kaheks ja teeviitu muidugi polnud. Michelini Aafrika kaart näppu ja uurima. Ülemus võttis kaardi enda kätte, vaatas pikalt, siis näitas kätte suuna, kuspool Burkina on, ning seejärel teatas, et kaart jääb nüüd talle. Kõike muud, aga seda poleks nüüd oodanud, ja peale selle ajas hirmsalt naerma. Aga kaart oli vaja tagasi saada, sest see oli mu parim Põhja-Aafrika kaart. Õnneks oli veel üks olemas, aga nii see asi ka ei käi, et võtab ära ja hakka astuma. Hädakisa peale öeldi, et ok, pane siia topsi sisse raha. Küsimise peale, et How Much?, vastati, et tee jaoks. Selge, asi lahendatud ja kähku minema. Täna on niigi nalja piisavalt saanud, ma ei saanud selle Mali John Travolta nime ja aadressi ka tõsise näoga üles kirjutatud.
Ööbimiskoha otsimine jäi ka hilise peale, nii et sai teelt ära keeratud ja paarsada meetrit kõrvale sõidetud. Tundus vaikne ja rahulik koht, sipelgapesa jalge ei olnud ja muidu ka ok, igatahes tee oli küllalt kaugel. Seekord oli öine temperatuur selline, et bussis oli kuum ka kõikide kahtiste uste ja luukidega. Uus magamiskoht sai sisse seatud bussi katusel, hea turvaline, loomad ei pääse ligi. Ja peakohal oli Aafrika tähistaevas.
Ja ikka ei ole kõik nii tore, sest veidi aja pärast hakkas kostma mootorratta hääl, mis aina ligines. Sellel rattal isegi esituli põles. Ja tuli ikka lähemale, korraks peatus, ning seejärel möödus bussist mingi 20 meetri kauguselt. Mingi lootus oli, et ei märganud võsas magajat, aga lõpuks kui märkaski, siis mis sest. Ega uut kohta otsima küll ei hakka, lihtsalt tuleb arvestada, et hommikul võib-olla juba kohalik rahvas UFOt uudistamas. Las siis olla.
Ülejäänud öö oli rahulik, kui mitte arvestada, et hakkas vihmale kiskuma ja lõi välku ja müristas ning korra sai jälle alla kolitud. Ja pärast väikest vihma sai jälle üles tagasi ronitud. See katusel magamine ongi sellisel reisil kuidagi eriline - tähed taevas ja loodusehääled ümberringi.
Ja hommikul õnneks rahvakogunemist ei olnud, kuid üks kohalik noormees ilmus ikkagi kuskilt välja ja jäi siis vaatama, kuidas hommikukohvi juuakse jne. Püüdsin selgitada, et magasin siin ja kõik on ok, viipekeeles selgitatu, et on ok jah, ja mingid sarvedega loomad on siin liikumas. Õnneks ei näinud öösel kedagi liikumas.
.
Malist välja vormistati kiiresti, aidati vastavaid vorme täita, ei mingeid probleeme
Jupp eikellegimaad ja oligi Burkina Faso.
Imelik, et siin vihma sajab, aga siin on ju vihmaperiood alganud.
PS. Lisasin eelmisele sissekandele mõned pildid, sest Bamako liikluskaose piltide üleslaadimise ajal kadus nett ja tagasi ei tulnudki.
Posts
No comments:
Post a Comment