Veel Namiibiat

.
429 päev.
Reisi algusest 49 659 km
Praegune asukoht: Namiibia, Windhoek
Cardboard Box Backbackers

Lahkun Sesriemist, sest Namiibia punased liivamäed on üle vaadatud nii päikeseloojangul kui ka päikesetõusul ja kell kaks on liiga vara, et siia veel üheks päevaks pidama jääda. Enne teele asumist külastan tanklat, Namiibia on piisavalt hõreda asustusega ning sellepärast kasutan iga võimalust tankimiseks. Saaks ka harvemini, praegu on iga 100-200 kilomeetri tagant olnud mingisugune tankimisvõimalus. Põhimõtteliselt on buss võimeline tavaliselt kaasasoleva kütusega sõitma ilma tankimata kuni 1500 km, aga ikkagi on kindlam, kui korralikku kütust on piisavalt. Diisli kvaliteedist – huvitaval kombel tundub siinne kütus olevat parema kvaliteediga, kui LAV-ist ostetud. Sest seal oli nii, et annad gaasi, ja tagant tuleb kõvasti musta suitsu ja jõudu ei ole ja edasi korralikult ei lähe. Mis sest, et tangitud korralikest kohtadest nagu Shell ja BP. Igatahes siin on teine lugu, ju siis ei segata korralikku diislit mingi sodiga.

Tanklas on kohvik, väljas on lauad ja nende ees seisab mootorratas Austraalia numbrimärkidega. Liiga haruldane kohtumine, et infot vahetamata edasi liikuda. Juttu jätkub järgmiseks paariks tunniks.

Sõidan põhja poole, vaatan kaarti ja hakkab silma tuttav nimi, Solitaire.


Teen peatuse, siin on tankla, autoremonditöökoda, väike kohvipood. Ja ka siin on peatuspaiga kujundamisel kasutatud eelmise sajandi sõidukeid.

Namiibia, Sossusvlei

.
Namiibia ja Sossusvlei suured punased liivaluited. Kui kuskil on müügil kasvõi kaks postkaarti, siis ühel on väga tõenäoliselt Sossusvlei luited.


Luiteid soovitatakse külastada päikesetõusul või loojangul, sest varjud toovad välja luidete teravad piirjooned, keskpäeval on efekt väiksem.

Lüderitz, Dias Point

.
Indiasse mereteed otsides peatus meresõitja Bartolomeu Dias paigas, kus asub praegune Lüderitz. Lüderitzi eelmistest nimedest - 1487 aastal lõuna poole sõites andis Dias kohale nime Angra das Voltas, järgmine aasta tagasiteel Euroopasse nimetas ta koha ümber, uueks nimeks sai Golfo de Sao Cristovao (tema lipulaeva järgi, mille nimi São Cristóvão).

Järgmisena seda kohta külastanud Vasco da Gama nimetas lahe ümber, uueks nimeks sai Angra Pequena (ingl.keelses “small cove”) ehk väike abajas.

Indiasse mereteed otsides jättis Dias siia oma kolmest laevast kõige väiksema, laev jäi 9 meremehe valve alla, kuid hiljem tagasi pöördudes oli üheksast kaaslasest ellu jäänud ainult 3. Link . 6 oli tapetud kohalike elanike poolt, seitsmes oli raskelt haavatud ning suri kaaslaste saabudes. Väike laev oli samuti sedavõrd kehvas seisukorras, et Dias otsustas laeva põletada ning pöördus kahe laevaga tagasi Euroopasse.

Dias Point asub 18 kilomeetrit Lüderitzist läänes, neeme tipus. Esimene kivist rist ehk Padrao püstitas siia Dias 25 juulil 1488 aastal, ning see püsis vaatamata tuulele ja ilmastikule kuni 19 sajandini. 1825 aastal leiti rist purunenuna ja väiksemad tükid viidi Kaplinna muuseumi.

See pildilolev rist on siia paigaldatud 1988 aastal Diasi Festivali raames. Dias Point on Namibia National Monument alates 1973 aastast.

Namiibia, Diamond Area 1

.
420 päev.
Lüderitz.

Lüderitzist lõuna poole jääb piirkond, mille nimeks on saksa keeles The Sperrgebiet, "keelatud ala" või otsese nimega “Diamond Area 1”. Ala pikkus põhjast lõunasse on 320 km ja laius kuni 100 km,  pindala on 26.000 km2, ehk siis suurem kui pool Eestit. Teemantite kaevandamist alustati siinkandis 1908 aastal, kui raudtee ehitamise käigus leiti esimene teemant.

Kaevandamine ei olegi see kõige õigem sõna, sest alguses korjati neid lihtsalt maapinnalt. Kaevandamine toimub siiani, iga aasta tõstetakse masinatega 33 miljonit tonni liiva.

Mõningaid fakte Namiibia teemantitest. Valdkonnas töötab 3200 inimest, ning 2010 aastal kaevandati 1,2 miljoni karaati, mis on 1,5 % maailma kogutoodangust. Kilogrammides teeb see aastatoodanguks 240 kg aastas (1 karaat on 0,2 grammi). Teemandid on isegi Namiibia vapil.

Legendid kaovad ehk Wadi Halfa Ferry

.
Cape to Cairo. Algne idee oli ühendada kõik inglise kolooniad Ida-Aafrikas ja idee üks toetajatest oli Cecil Rhodes, ehkki Rhodes eelistas raudteed. Raudtee on aga siiani ehitamata.

Cape to Cairo on omamoodi legendaarne teekond läbi Ida-Aafrika. Ning selle juurde kuuluvad mõned kohad, ja mõned protseduurid, mis tuleb paratamatult läbida. Võiks öelda, et need on sellised “tempel mällu” olukorrad ja situatsioonid, mis kuuluvad lahutamatu osana selle legendaarse teekonna juurde.

Üheks esimeseks on auto (või ka mootorratta) sissevormistamine Egiptusesse. Protseduur, mida ma püüdsin meeles pidada ja järjest üles kirjutada, aga pärast (vist) kümnenda ametniku külastamist läks lugu segamini.
Järgmine oluline koht sellel teekonnal on Aswan. Kairost allapoole Aswani saab liikuda mööda erinevaid teid, võime sõita läbi Musta ja Valge Kõrbe ning oaaside, võime sõita mööda teid, mis on ehitatud Niiluse orgu, võime sõita teatud vahemaa maa mööda Punase mere äärset teed.

Aga kui on soov minna autoga Egiptusest Sudaani, siis sinna saab ainult laevaga. Tõelise laevaga, mitte kõrbelaevaga, nagu mõnikord kaamelit nimetatakse. Ja laev sõidab mööda Niiluse jõge või siis täpsemalt mööda Nasseri järve.

Namiibia, Fish River Canyon

.
412 päev,
Reisi algusest 48716 km.
Praegune asukoht: Lüderitz

Namiibia lõunaosas asuvat 161 km pikkust, kuni 27 km laiust ja kohati kuni 550 m sügavust Fish River Kanjonit on reklaamitud kui Aafrika suurimat ja Arizona Grand Canyoni järel maailma suuruselt teist kanjonit. Sellist paika ei saa ju Namiibias olles ometi külastamata jätta.


Esimene vaatepilt on võimas. Ainult et külastajaid ei ole. Ning mitte ainult et külastajaid, vaid ka kohalikke ei ole. Keegi ei paku ennast autot valvama, keegi ei müü midagi.

Namiibia

.
411 päev,
Reisi algusest 48716 km.

Ehk pikem pealkiri võiks olla hoopis “Miks on blogimises vaikus?”. Ja juba mitmendat nädalat? Mis on juhtunud? LAV-is ei olnud eriti võimalust seda mittekirjutamist sellega põhjendada, et näiteks korralikku netti ei ole, sest 3G levib peaaegu kõigis suuremates linnades. Ja seda ei saa ka öelda, et pole kirjutatud, kuna midagi pole juhtunud, pigem juba vastupidi. Juhtub hoopis liiga palju ja asjad ei tahtnud kuidagi selles riigis plaanipäraselt kulgeda.

Plaanipäraselt??? See ei tohiks eriti üllatada arvestades siinoldud päevade arvu ja külastatud riike, sest asjad ei  kulge Aafrikas kunagi plaanipäraselt, aga ikkagi. Murphy seaduse tuletused kehtivad siin maailmajaos 100 protsendiliselt ja rohkemgi veel.

Eriti alljärgnevad:
 
Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikka läheb.
Miski pole nii lihtne, kui ta paistab.
Kõik võtab kauem aega, kui te arvate.
Kui on võimalus, et mitu asja läheb untsu, siis tegelikult läheb untsu see, mis toob kõige rohkem kahju.
Harilikult lähevad asjad omapäi sandist veel sandimaks.
Mida te ka teha ei kavatse, ikka tuleb enne midagi muud ära teha.
Võimatu on teha midagi lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud.
Kõik, mis on kokku pandud, laguneb varem või hiljem laiali.


Nii need asjad siin käivad. Alates viisapikendamisest ja jätkates mitmete tehniliste tõrgetega. Sest kui midagi on vahetatud kuu aja jooksul kaks korda, siis jõuab kohe kätte ka kolmas kord. Jutt käib tuttavast õlilekkest ja käigukasti mahavõtmisest.
   
Aga põhjuse midagi teha või tegemata jätta leiab alati, nii et parem on hoopis jätkata Namiibia tutvustamisega.  Sest LAV-is oleku aeg sai otsa, viisa pikendati (ja pikendatigi!) kuni 29 veebruarini, ning sisemine hääl ütles, et ära jäta seda minekut 29 kuupäeva peale, mine tea, kas sealsed arvutisüsteemid ikka saavad aru,et see aasta on liigaasta. Ei jätnud, kahe päevaga sõitsin Kaplinnast ülespoole Namiibia piirini ja 28 veebruaril jäi LAV seljataha. Kahju oli lahkuda. Sest arvestades selle riigi suurust ja tema huvitavat ja kirevat ajalugu ja kõiki vaatamisväärsusi tuli ajast puudu. Võib ju öelda endale, et kõike ei jõua niikuinii ära vaadata, aga ikkagi. 
Aga nüüd siis Namiibia. Pindala 825,4 tuh km2, või siis kujundlikumalt võib öelda, et Namiibia on peaaegu sama suur,kui Saksamaa ja Prantsusmaa kokku. Sõidad, ja otsa ega äärt ei ole. Elanikke on aga selles suures riigis ligikaudu 2 miljonit, mis tähendab seda, riik on peaaegu inimtühi.


Selline näeb välja tüüpiline Lõuna-Namiibia loodus. Kaugusesse suunduv tee ja avarad vaated. Tühjus ja tuul.