Namiibia, Diamond Area 1

.
420 päev.
Lüderitz.

Lüderitzist lõuna poole jääb piirkond, mille nimeks on saksa keeles The Sperrgebiet, "keelatud ala" või otsese nimega “Diamond Area 1”. Ala pikkus põhjast lõunasse on 320 km ja laius kuni 100 km,  pindala on 26.000 km2, ehk siis suurem kui pool Eestit. Teemantite kaevandamist alustati siinkandis 1908 aastal, kui raudtee ehitamise käigus leiti esimene teemant.

Kaevandamine ei olegi see kõige õigem sõna, sest alguses korjati neid lihtsalt maapinnalt. Kaevandamine toimub siiani, iga aasta tõstetakse masinatega 33 miljonit tonni liiva.

Mõningaid fakte Namiibia teemantitest. Valdkonnas töötab 3200 inimest, ning 2010 aastal kaevandati 1,2 miljoni karaati, mis on 1,5 % maailma kogutoodangust. Kilogrammides teeb see aastatoodanguks 240 kg aastas (1 karaat on 0,2 grammi). Teemandid on isegi Namiibia vapil.



Tekkis huvi seda piirkonda oma silmaga näha, aga igal pool oli kirjas, et oma sõidukiga sinna ei lubata. Uurisin ja küsisin mitmest kohast, aga vastus oli eitav, et ei olevat mitte mingit võimalust.

Alates 2009 aastast on osa piirkonnast niivõrd turistidele avatud, et sinna korraldatakse eelregistreerimisega ühepäevaseid retki kohaliku reisikorraldaja sõidukiga. Registreerimisel tehti passist koopia ning öeldi, et paari päeva pärast saab piirkonna külastamise loa. Saigi, nagu lubatud. Ning piirkonda sisenedes teatati tõkkepuu juures, et siin võite kõike pildistada, ei mingeid piiranguid. Selline teade võttis tummaks. Iseenesest harjumatu, sest mõnedes Aafrika riikides vaadatakse igat pildistajat kui spiooni.


Esimene vaade.


Ja esimesed ehitised.



Vaheldumisi kivikõrb ja liivaluited.


Liikumisvahendiks oli Mitsubishi.


Liivased laskumised.


Raudtee jäänused liivas.


Pomona kaevandus.

Kaevandamine Pomonas algas 1860 aastal, kui asutati Pomona Mining Company ja üritati leida vaske, pliid ja hõbedat, kui tulemusteta. Hiljem selgus, et otsingute käigus kühveldati teemantid eemale, et leida sügavamalt muid maavarasid. 

1910 aastal korjati teemante otse maapinnalt, piirkond oli sedavõrd rikas, et aastatel 1912-1914 leiti siit üle 200 kg teemante.


Selline näeb välja piirkond pärast kaevandamist.


Vastavad sõelumise seadmed on kuivas kliimas üpris hästi säilinud.



Liiv on kõikjal, elektripost on siin veel nähtaval.



Aga siseruumides võib ainult aimata, et siin on veel midagi peale liiva.






Pomona asula. Parimatel aegadel elas siin üle 1000 elaniku, siin olid kool, kirik, hotell ja keeglisaal. 




Paarsada meetrit eemal on surnuaed.


Edasi lõuna suunas.

Teine selle piirkonna oluline vaatamisväärsus on Bogenfels Rock Arch, kõrgusega 60 meetrit. Vaatepilt on võimsam ja kaar on suurem, kui varem netist leitud fotodel tundus. 60 meetrit on ju nagu 20-korruseline hoone. 

Kaare otsa ronimine pidi olema keelatud. Arusaadav, mingeid piirdeid ei ole ja kellel seda veel vaja, kui keegi sealt ülevalt alla pudeneb.


Ning täitsa kaare alla ka ei pääsenud.


Vaade põhjasuunas.



Bogenfels Rock Arch pidi olema Aafrika üks suurimaid.
Tagasitee oli liivasem. Mõiste “more sand” omandab siin Namiibias ja üldse Aafrikas hoopis teise tähenduse.

Liivaluide liigub vähehaaval ja matab kõik enda alla. Ainus, mis pidi kohaliku giidi sõnul peatama, olevat jõgi, voolav vesi.


Nagu lumehanged keset teed. Üksikute rattajälgedega. Ainult et lumehangest nii üle ei sõideta.

Väljumisel mingit läbiotsimist ega läbivalgustamist ei toimunud, ju siis on see piirkond niivõrd tühjaks korjatud, et võib turistid ligi lubada.