Bonito, Gruta Lago Azul

669 päev,  
Reisi algusest 74 169 km,

Bonitost väikelinnast paarikümne kilomeetri kaugusel on üks huvitav grott, mille põhjas on väga selge ja läbipaistva veega sinine järv. Külastamine on eelregistreerimisega, enne tuleb linnas asuvatest turismifirmadest osta voutšer, seejärel määratakse külastamisaeg ja alles siis on mõtet kohale sõita.

Järve vaatama pääseb 15-liikmeliste gruppidega, iga poole tunni tagant lubatakse alla 1 grupp, ja korraga on all liikumas kuni 4 gruppi. Ma olin enne paari pilti näinud, ja arvasin, kui suur see koht ikka olla saab, enne ju ka igasugustes koobastes ja grottides käidud, aga siin avanes ikka võimas vaatepilt. 


Ülalt laskumist alustades.



Poolel teel, ja kerge pilk selja taha.

Kaugemal on järgmine grupp külastajaid allapoole liikumas.


Alla alla, ja alles all hakkab paistma sinine järv, ja niivõrd läbipaistva veega, et polegi teist näha.


See on juba veel lähemalt, aga päris alla vett katsuma ei lubata, ei ole ette nähtud. Groti viltused seintel on sadu jääpurikaid meenutavaid stalaktiite ja põrandal kasvavad neile vastu suured stalagmiidid.


Koha külastamiseks tuleks varuda vähemalt 2,5 tundi, lisaks veel pool tundi kohalesõiduks mööda tolmavat ja treppis külavaheteed ja pool tundi tagasi.




Lihtsalt üks lühike lugu. Pikad lood on veel pooleli, Rio de Janeiro ja muud lood.

Tegelikult olen ma praegu praegu ühes Brasiilia ja Paraguay piirilinnas, Brasiilia poolse linna nimi on Ponta Pora ja Paraguay poolset kutsutakse Pedro Juan Caballero. Mingit füüsilist piiri loomulikult kahe linna vahel pole, mis sest, et Paraguay pool on tänavaääred ja tänavad täis odavat kaupa, mida brasiillased siit ostmas käivad. Tollist ja piirivalvest ei teata eriti midagi, püüdsin leida mingit ametiasutust, et ennast korralikult Brasiiliast välja vormistada koos autoga ja siis viisavabasse Paraguaisse minna, aga ei midagi.

Leidsin kohaliku politseijaoskonna, inglise keeles suurt suhelda ei õnnestunud, aga polnudki vaja, viipekeeles sai kõik jutud räägitud ja "turisto" juhatati edasi. Et vist kolm kvartalit otse ja siis vist kolm või neli paremale ja siis on "aduana", ehk toll. Et on kohe kaugelt näha. Läksin, igasugust träni olid tee ääred täis, aga ei mingit tolli ega immigratsiooni. Kõik linnast väljuvad teed olid ka vabad ja kontrollpostideta, sõida kuhu tahad, keegi ei peata. Igaks juhuks sõitsin tagasi, eks homme valges lihtsam otsida.


Võiks ju võtta mototakso ees sõitma ja teed juhatama, aga see on liiga lihtne.     
Jätkub...