Paraguai

672 päev,
Reisi algusest 75 147 km,


Nüüd tagantjärele vaadates oli Brasiilia-Paraguai piiriületus üpris omapärane. Selles mõttes omapärane, et mingit reaalset piiri nagu polnudki, lihtsalt keset linna olev tänav oligi piiriks.

Ühelpool on Brasiilia ja linn nimega Ponta Pora, ning teisel poole on Uruguai ja Pedro Juan Caballero. Hommikul leidsin sama tänava äärest kõigepealt Brasiilia tolli, ja seejärel õige asjamehe, kes oleks auto riigist välja vormistanud, aga tema sõnul oli vaja enne saada passi piiriületuse tempel. Politseist, või teise nimega immigratsiooniametist, mis pidi olema 11 kvartalit edasi ja siis vasakule. Iseenesest väga lihtne juhatus, aga igaks juhuks tegin nõutut nägu ja küsisin üle. Kuna linna kaarti mul ei olnud ja ametnikul samuti, siis proovis ta arvutist google earthi abil õiget maja leida, aga ega see hästi ei õnnestunud, aga vähemalt suuna sain kätte. Et ühest mahajäetud tanklast mööda, siis on kirik, ja siis on ringtee ja taksopeatus. Nii see enam-vähem oligi, kui mitte arvestada asjaolu, et tee peal oli vähemalt 5 ringteed koos taksopeatustega, aga lõpuks tuli ka kirik nähtavale.

Parkisin auto kiriku kõrvale ja asusin kohalikku elanikonda küsitlema, ning pikapeale leidsingi õige asutuse. Ja siin oli järjekord, oma 10-12 inimest ootas luugi juures, ja järjekord ei tahtnud alguses sugugi liikuda, aga kokkuvõttes läks alla poole tunni. Andsin oma passi, ja ilma liigsete küsimusteta lisati sinna riigist väljumise tempel. Ja õnneks samale lehele, kus oli sisenemise tempel. Üldiselt tuleb kogu templimajandusel hoida silma peal, et keegi ei lööks oma templit keset suvalist täiesti tühja lehte, sest meie passis on lehtede arv piiratud, kahjuks. Ma alustasin Lõuna-Ameerikat tühja passiga, aga vabade lehtede arv kahaneb silmaga nähtavalt, hea seegi, et enamus riike on siin viisavabad.

Tagasi tolli, aga seal läks seekord pikemalt. Ma ise arvasin, et protseduur on nagu Argentiinas või Uruguais, et annad ajutise sisseveo dokumendi kellelgi ära ja ongi kogu lugu, aga kõigepealt tahteti autot näha. Läksime, ametnik vaatas oma minut aega eesti registreerimismärki, ja kui ma seejärel küsisin, et kas kõik on ok ja kas ma võin sõita teisele poole teed Paraguai tolli, siis sain vastuse, et oota, enne tuleb auto välja vormistada, ja sellega läks veel oma paarkümmend minutit. St mul omal polnud midagi vaja teha, aga läbi klaasseina oli näha, et andmeid sisestati arvutisse ja vahepeal arutati midagi pikemalt. Igatahes lõpuks olid paberid korras, vabandati, et nii kaua läks aega ja sooviti head reisi.    


Piiritähis keset tänavat, ja niivõrd hästi varjatud,et ma sõitsin eile siit vist mitu korda mööda. Kaugemal olevas majas on Paraguai piiri- ja tolliteenistus.

Paraguai pool läks kiiresti. Alumisel korrusel oli ühe akna peal silt "immigration", järjekorda ei olnud, küsiti, kas tulen riiki või lahkun, ja seejärel lisati Brasiilia templite kõrvale Paraguai tempel, täpselt õigele lehele. Edasi tolli, mis pidi olema teisel korrusel ja oli peaaegu inimtühi. See, et Brasiiliast käiakse siit linnast massiliselt odavat elektroonikat ja muid kaupu ostmas, ei tähenda, et keegi hakkaks selle väikese asja pärast tolli tülitama. Aga kuna mul oli vaja paberit teemal "importacion temporal coche", siis leiti vastavad töötajad, kes vajaliku paberi pikema jututa ära täitsid. Alusdokumendiks,millelt andmeid maha kirjutada valisime Brasiilia tollideklaratsiooni, mitte auto tehnilise passi, sest meie ARKi poolt väljaroheline dokument on ainult eestikeelne, ja üldiselt pole siin suurt mõtet eestikeelsete dokumentidega vehkida, niikuinii keegi aru ei saa.

Hispaania keele lühikursus algajaile - Coche tähendab autot, ja auto ei tähenda autot. Ning kui kuskil on silt "autoservice", siis see ei tähenda, et võib uksest sisse marssida oma rattalaagri murega, vaid autoservice tähendab hoopis iseteeninduskauplust või sööklat.



+35 kraadi ja jõulutemaatika. Kaugemal on suur-suur kaubanduskeskus, kaupa ääreni täis,silme ees läks liiga kirjuks, nii et tulin välja, ilma ühtegi asja ostmata. Paraguai pidi olema soodsa hinnatasemega riik, Argentiina ja Brasiiliaga võrreldes, ja mul on vaja kahte uut rehvi ning ühte uut akut.

Esimeses BF Goodrichi kirjadega rehvivahetuses öeldi, et neil on küll otsitu (215/75/R15 T/A) olemas, aga hinnaks kirjutati paberile 235 USD,nii et kohe kaubaks ei läinud. Hind oli peaaegu poole odavam kui Argentiinas, aga Eesti hinnaga ei anna võrrelda (120,78 EUR), aga ega ma Eestis ei ole. Mõned päevad on veel aega otsida, aga siis tuleb rehvid ära osta, ja selles valdkonnas kompromissile minna ei saa.    


Pilt suurelt teelt. Väiksemad teed väärivad eraldi postitust ja piltide sorteerimist, sillad on igatahes Transpantaneiraga võrreldavad.


Caazapa.



Mis siis veel olulist - ahjaa, vastuvõetavad kõned on AirBalticCardiga tasuta. Väljahelistamine läheb maksma 0,48 EURi, ja SMS-i hind on 0,35 EURi. Levi ka eriti pole, kui poliitiliselt korrektseks jääda. Ma pole kohalikku kõnekaarti veel ostnud, ja Esso tanklates tundub olevat vaba wifi. Ning paar tundi tagasi nägin tee ääres silti "Hotel Rural San Ignacio", lisaks oli kirjas sõnad Camping ja Wifi. Täpselt õigel ajal.

Nii et esmamuljed Paraguaist on positiivsed, eks näeb, kuidas edasi läheb. Kui läheb, sest täna pidi kusagil maailmalõpp olema, aga siin on kõik kuidagi rahulik. Vähemalt praegu.