Brasilia

667 päev.

Brasilia on Brasiilia pealinn, linna nimi on tuletatud riigi nimest. Juba 1891 aastal viidi Brasiilia põhiseadusesse punkt, mille kohaselt tuleb pealinn Rio de Janeirost tulevikus uude linna viia. 1956 aasta presidentivalimiste käigus lubas Juscelino Kubitschek, et presideniks saades saab riik uue pealinna. Linnaplaneeringu konkursi võitis arhitekt Lucio Costa ja avalikud hooned planeeris arhitekt Oscar Niemeyer.


Plaan, mille kinnitas kongress 1956 aastal. Täiesti tühjale kohale ehitatud linn on väga vibu ja noole, või linnu, või siis lennuki kujuga.


Valitud asukoht oli lähimast raudteeliinist 125 km kaugusel, lähimast lennujaamast 190 km kaugusel, lähim kattega tee oli 600 km kaugusel ning puitu ja terast tuli tuua 1200 km kauguselt (allikas:RG Brazil). Linn projekteeriti ja ehitati riigi uue pealinnana ja see valmis 41 kuuga (1956-1960).
Pidulik avamine oli 21 aprillil 1960, ehkki linn polnud veel lõplikult valmis, näiteks Etioopia imperaatori Haile Selassie poolt linnale kingitud elevanti hoiti loomaaia valmimiseni köiega puu küljes.


Hea ülevaate linnast saab tavaliselt kusagile kõrgemale ronides, nii ka siin. Peaaegu keset Brasiliat on teletorn, ja ehkki väga kõrgele ei pääse, on vaateplatvorm ümbritsevatest hoonetest kõrgemal.


Keset linna on poolekilomeetrise laiusega peatänav Eixo Monumental, selle keskel haljasala, kaugemal on bussijaam ja haljasala lõpus on valge parlamendihoone. Mõlemal pool on 6 sõidurida.

Ja tagasipööramine on lahendatud väga ebatraditsiooniliselt mitmes kohas vasakpoolse liiklusega tänavatega.


Tänava lõpus on jälle parempoolne liiklus.




Cathedral of Brasilia (Cathedral Mertopolitana Nossa Senhora Aparecida), arhitekt Niemeyer, avati 1970.


Ja veidi kaugemalt.


Sissepääs katedraali on läbi pimeda maa-aluse tunneli.




Veel Niemeyeri loomingut.


Katedraali kõrval on  kultuurikompleks - "Cultural Complex of the Republic"


Kõigepealt Rahvusmuuseum - 14500 ruutmeetrit näitusepinda, kaks 780 kohalist auditooriumi.




Sees teisel korrusel.


Staadioni rekonstrueerimine






Ministeeriumihooned on kahel pool teed. Hotellidele on eraldi sektor ja pankadele eraldi. Samuti ka saatkondadele, keda on siin linnas 124.


Eixo Monumentaali lõpus on  väljak, Praça dos Três Poderes või siis Square of the Three Powers või tõlgiks kohe ise eestikeelde, et Kolme Võimu Väljak. Taamal on Presidendi ametiresidents. Esiplaanil olev skulptuur on pühendatud linnaehitajatele.


Vardas lehvib 600 kilone maailma kõige suurem lipp.


Teisel pool on ülemkohus


Ja kolmandal küljel on parlamendihoone.


Keskpanga hoone. Kui kahte eelmist pilti vaadata, siis mul oli tunne, et ma olen kunagi varem siin linnas käinud.


Juscelino Kubitschek Bridge. Ehitatud aastatel 2000-2002.




Palacio da Alvorada - Predidendi residents.


Memorial to the Indigenous People - eks siis indiaani muuseum. Ma ei hakka siia ruumikokkuhoiu mõttes pilte üles panema, aga seest oli maja tunduvalt suurem, kui väljast paistis.


President Juscelino Kubitscheki memoriaal.


Vitriinid kingitustega.


Lühidalt võib öelda, et linnas on vaatamist küllaga. Lisaks veel, et Brasilia linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. 

Liiklus oli normaalne, mis tähendas, et tööpäeva lõppedes kella kuue ajal olid ummikud linnast väljasõidu suundadel, aga mitte niisugused, nagu Sao Paulos reede õhtul. Keskpäeval oli liiklus hõre, ehkki terve linn on planeeritud arvestades autoga liiklejat, mitte jalakäijat. Ja bussiridasid mulle silma ei hakanud.

Parkimiskoha leidmine polnud samuti mingi probleem, parkimise eest keegi raha ei tahtnud, nii et meie vastava ala asjameestel on siit väga palju õppida. Mis ei tähenda, et nad peaksid nüüd mitmekümnekesi ja mitmeks kuuks siia lendama asja kohapeale uurima. 

Ööbimisvõimalustest. Nii, nagu teiste suurte linnade (Sao Paulo, Rio de Janeiro) ümbruses, pole ka siin automatkajale palju mõeldud. Avalikku kämpingut ei pidavat linnas olema, aga tänu Rios kohatud uutele tuttavatele õnnestus 4 päeva peatuda peaaegu kesklinnas asuvas soliidse nimega "Clube do Congresso Campingus", mis on ette nähtud ainult klubi liikmetele. 


Vaikne, turvaline. Elekter oli, veekraan oli ka autokoha kõrval, 100 m kaugusel tuli duššist nii külma kui ka sooja vett (vahet neil polnud, mõlemad olid nii ühtemoodi leiged, nii 30 kraadi), aga wifit ei olnud.


Naabrit polnud samuti kodus.

Ja kõige lõppu veel üks Brasilia vaatamisväärsus, Sanctuario Dom Bosco.



Lisalugemist selle huvitava ja omapärase linna kohta leiab: http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/2000/42/Areen/reis2.html ja muidugi http://en.wikipedia.org/wiki/Bras%C3%ADlia.


Siin on avarust.

Edasi, kuidagi peab kirja ja siis netti saama veel Rio de Janeiro pildid, ja Sao Paulo pildid ja veel muid pilte teelt, sest näiteks Sao Paulost Riosse oli üle 500 km ja sinnasõiduga läks esimene kord peaaegu nädal ära.


Ja veel oli kokkusaamine väga laheda Motoreporteri seltskonnaga, kes olid tulnud seekord Brasiiliasse, aga nende reisi muljed on hoopis siit kättesaadavad https://www.facebook.com/Motoreporter