Amazonase kruiis

21.10.2013 - 23.10.2013
Teekond: Macapa - Belem (Praamiga Amazonase vastaskaldale, 502 km).




368 tuhande elanikuga Macapa on Brasiilia Amapa regiooni pealinn.

Üks peamistest vaatamisväärsustest on 1782 aastal ehitatud kindlus - Fortaleza de Sao Jose do Macapa. Kivid on toodud laevade ballastina Portugalist.


Fort on üks Brasiilia suurimaid.


Ning Macapa linna läbib ekvaator.


Ekvaatorile on ehitatud terve kompleks, siin on esimesel korrrusel turisminfo, saab vaadata lühifilmi ekvaatori tähistamisest Macapas, ja siin on ka suveniirikauplus. Aga turiste ei ole poole tunni jooksul küll näha.




Macapa asub Amazonase jõe põhjakaldal ja maismaaühendus ülejäänud Brasiiliaga puudub -  Amazonas on vahepeal, ja jälle tuli hakata otsima praamivõimalust. Neid firmasid, kes veavad haagiseid Macapa ja Belemi vahel, on siin mitmeid, ja kahe väikese sõiduki ülevedu polevat migi küsimus, aga enamus ei soovinud reisijaid pardale. 

Lühidalt läks nii, et pärast tunniajalist otsingut sadamapiirkonnas õnnestus leida samal päeval väljuv pargas, nad olid valmis üle vedama nii autod kui ka reisijad, ja toitlustamine pidi olema samuti üleveo hinna sees.


Haagised paigutatakse tihedalt üksteise kõrvale, ja pargase etteotsa jäetakse kahe haagise suurune vaba ruum.




Seejärel saab peale sõita.


Veel tunnike ootamist, kuni algab tõus, ning seejärel lähebki sõiduks.


Pargast lükkab enda ees puksiir.




Vaade kaptenisillalt ettepoole. Kokku mahuks pargasele 35 haagist, 7 tk kõrvuti ja nii 5 rida, aga seekord on peal ka paar väiksemat sõidukit.










Jätan GPSi tööle ja sat-trackeri samuti, et pärast huvitav vaadata, miskaudu ikkagi sõideti.

Laevapileti hinna sees on toitlustamine kaks korda päevas. Pargast lükkav puksiir on kõigi mugavustega, kaasa arvatud duširuumid ja köök ehk kambüüs (ehk laeva köök). Õhtusöök on nii kella viie ajal, ja hommikusöök on hommikul.

Rekka praami restoranis. Pearoog nii õhtul kui ka hommikul on muidugi “Rice and Beans”. Lisaks veel kana ja salatit ja maniokki jne peale raputamiseks. Brasiiliale omaselt on toit hästi valmistatud, ja seda on piisavalt palju. Varahommikul on köögis suur kohvitermos ja värskeltküpsetatud suur kook.


Magustoiduks on tervisliku Açaí palmi viljadest valmistatud jook, seda on külmutuses vist oma 5-liitrit.




Ahtris on grill


Ja veel üks oluline ruum, koos duššiga, millest tuleb leige vesi.


Keskmiste haagiste vahele on jäetud meetrilaiune vaba ruum.


Päikeseloojang  Amazonasel.


Pimedus saabub kiiresti, nagu ikka ekvaatori lähedal.

Pargas sõidab ka pimedas, tänu navigatsiooniseadmetele, aga tähelepanu pööratakse ka turvalisusele, pargase ninas on pimedal ajal püssiga meeskonnaliige. Miks? Piraadid on siin piirkonnas, tuleb vastuseks. Jutu sees selgub, et sellel meeskonnal pole piraatidega kokkupuudet olnud, aga igaks juhuks tuleb kõigeks valmis olla. Öö möödub siiski rahulikult.


Jõgi on siin peatänava eest, kogu liikus ja kogu elu käib mööda jõge. Jõe ääres on üksikud elamud …


Terved külad…


Saeveski…




Rahvas liigub paatidega
























See ei ole peamine sadam, vaid palju kõrvalisem koht.


Kunagi oli siin paadisild


Belemisse jõudes manööverdatakse pargas aeglaselt kaldale lähemale, ja kinnitatakse köitega kai külge.




Kella 12 ajal ajal saame lõpuks autod pargaselt maha.

Seekordne jõeületus oli kokku 502 kilomeetrit ja 43 tundi.



GPS-i jälg kaardil.


Belemis on vaja korraks remonditöökoda külastada, parempoolne rooliots vajab vahetamist. Kogu protseduur võtab aega paarkümmend minutit, ja tööraha on 30 Reaisi (9,80 eurot), vajalik detail oli mul omal olemas.


Väga tõenäoliselt oli see originaal, aastast 1987, ja pidas vastu 390 tuhat kilomeetrit. Ja kindlasti oleks pidanud vastu palju kauem, kui ma ei oleks viimased kolm aastat sõitnud mööda Aafrikat ja Lõuna-Ameerikat. Eks näe, kaua uus Argentinas valmistatud jupp vastu peab.

Belem on kahe miljoni elanikuga suurlinn, pindalaga 1070 km2, aga sellest juba järgmises postituses.