Valle de Calingasta

03.01.2015 – 04.01-2015
Teekond: Calingasta – Barreal – Valle de Calingasta – Barreal – San Juan (346 km).

Enam ei mäletagi täpselt, millal ma markeriga Calingasta oru külastamise ära märkisin, või et kes seda esimesena soovitas. Või et ise leidsin netist mingi ilusa pildi. Praegu lisainfot otsides tuleb esile lause - The most beautiful part of the San Juan and Mendoza province.

Kohalik turismiinfo ütles tee kohta, et on kuidagi sõidetav, ja rohkem polnudki vaja. Tee algus oli seekord tähistamata, nii et eelmisel päeval sai sellest lihtsalt hooga mööda sõidetud. Nüüd tagantjärele mõeldes oli vist mingi tundmatu jõu kaasaaitamine, et eelmisel õhtul tagasilla paari-kolme tunni jooksul korda sai (pikem jutt eelmises postituses).


Ja Calingasta Oru tee oligi täiesti sõidetav, mõned lõigud olid küll treppis, nagu pesulaud, nii et kolmekümnese tunnikiiruse peale polnud mõtet mõeldagi. Kui just ei taha, et kõik autos ja auto küljes olev laiali pudeneks. Täpselt see, mida oligi oodata.




Kahel pool mäed, ja orus jõgi …


Varasem sõidutee oli aga ehitatud hoopis kõrgemale, ja oli samuti sõidetav. Ja kunagi kulges siit läbi Camino De Inca ehk Inca Road ehk Chapaq Nan, mis kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Org ise asustati juba 10.000 aastat enne meie ajaarvamist, sellest siis need kaljugraveeringud. Nüüd võib ainult vaadata ja mõistatada, et kuidas nad siin elasid ja mida nad täpselt nende joonistustega öelda tahtsid.


Ülemise teega on seekord nii, et pilte on vähem.


Aga see eest on olemas mõned täitsa ok kvaliteediga videod, mis leiavad ehk kunagi tee internetti. Mitmete katsetamiste tulemusena selgus, et kõige normaalsema pildi saab, kui GoPro kinnitada otse kere (katuse) külge, siis on vähem vibratsiooni. Ja võimalikult väheste liigenditega.

Ning väga halva ja väriseva pildi sai, kui kaamera oli kinnitatud katuseraami külge. Et sõidad päev otsa mööda netist leitud Dakari trassi, ja hiljem avastad, et ise ka ei suuda nii värisevat pilti vaadata. Pikaks ajaks läks filmimise isu ära.

Calingasta oru külastamisega oli veel see lugu, et tee oli mõnes mõttes tupiktee, ja pidi lõppema üleval mägedes kaevandusega, nagu siin tavaliselt on. Nii et sõidad pärast sama teed Barreali tagasi, sest järgmisel päeval on vaja õhtuks San Juani jõuda. Dakar ju jõudmas siiakanti.

Ei hakka mainimagi, et iga tunni tagant kontrollid üle, kas mingi ratas jälle kahtlasel kombel kuumaks ei lähe. Aga kõik oli normis. Tehnilist postitust ei tule. Märkmikus on kirjas, et esimesel võimaluse tuleb osta vähemalt kaks uut rattalaagrit ja peoga muud sinnajuuredekuuluvat träni.


Barreal. Municipal Campground. Olme on ok. Elekter ja vesi kohe auto kõrval ja vesi pesuruumis. Aga wifit ei ole. Selleks tuleb sõita paari kilomeetri kaugusele YPFi tanklasse. Õhtul oli kämping paksult rahvast täis, ja disko kostis kaugemalegi, aga järgmisel hommikul oli pilt hoopis hõredam.


Veel mõned värvilised mäed.




Ja veel mõned.

Järgmise päeva s.o. 5 jaanuari Dakari postitus on siin:
http://tarmotamming.blogspot.com/2015/01/dakar-2015-vallecito.html
Ja 6 jaanuari postitus on kohe selle järel:
http://tarmotamming.blogspot.com/2015/01/dakar-2015san-juan-colored-bridge.html

Võib-olla varsti saab blogimisega ka järje peale, kui rahulikult paigal istuda.