Chilecito

07.01.2015 – 08.01.2015

Linn on asutatud 1715 aastal, ja esialgne nimi oli Villa Santa Rita. Praegune nimi Chilecito (Little Chile) oli tulnud sellest, et Tšiilist saabusid siia paljud kaevurid tööle.


Dakaril oli siin peatus, aga ametlikku pealtvaatamiskohta publikule ei olnud siin ei ette nähtud, peale selle jõudsin ma kohale täielikus pimeduses.

Kuna viimased viiskümmend kilomeetrit oli pimedas ja mägedes, kus oli parasjagu käsil uue tee ehitamine, siis kindlam oli sõita niisuguse kiirusega, mis garanteeris ühes tükis kohalejõudmise. Mitu korda oli peas mõte, et keeraks veidi kõrvale, ja sõidaks hommikul edasi, aga see “kõrval” tähendas, et ühel pool kõrgus mägi, ja teisel pool oli pime org ja sõidetava tee laius oli nii 3 meetrit.

Ning mäe pool peatuda polnud soovitatav, seda õpetati varem Peruus, kui samuti jäin tee-ehituse piirkonnas öö peale. Ja paaris laiemas kohas oli teeehitusmaterjal, ja suured masinad, ja niisuguses kohas oli teada, et hommikul kell 6 või kell 7 koputab keegi vastu bussiseina, sest sa oled suurtel masinatel lihtsalt jalus, ja pead ilma söömata - kohvi joomata ennast kiiresti liigutama hakkama. Kuid iga teeremont saab lõpuks otsa, ja edasi läheb sirge tee mäest alla, ja lõpuks jõuadki kohale.

Aga kämpingus oli kaks Dakari kirjadega sõidukit ainult et nende Dakar oli selleks aastaks läbi.


Väiksemal masinal oli ümberkaudsete teadjate sõnul mootoriprobleemid, st mootor oli kokku jooksnud, kui nüüd midagi tõlkes kaduma ei läinud, ja edasine osalemine muutus võimatuks.


Omal jälle võimalus võistlusmasinat lähemalt vaadata. Et äkki saab mõne kasuliku idee, mida oma sõidukil ära kasutada.




Varurehvid.


Labidas on kummipaeltega kinni. Suhteliselt kindel lahendus.


Labida alumine ots on samuti oma pesas.


Sand-plates. Neid on kaks. Millegipärast on tunne, et need asjad sõidu ajal loksuvad neile ettenähtud kohas. Tegelikult on seal ruumi veel kahele.


Hi-Lifti alumine hoidik. Omale on elu õpetanud, et alumine ots peaks olema mingi kattega tolmu ja pori eest kaitstud. Muidu juhtub nii, et tõstab auto üles, aga alla ei taha tulla.


Hi-Lifti ülemine kinnitus.

Omal on vastav asi katusel, poltidega kõvasti katuseraami küljes kinni, et lahti ei loksuks. Ei ole üldsegi hea koht, sest niisugune raske asi võiks olla palju madalamal, korra juba lõhkus raami kinnituse ära, aga siiani pole allpool paremat ja vargakindlamat kohta leidnud. Sees pole ka mõistlikku kohta, niisugust, kus saaks asja kohe kätte.


Linnast endast.

Chilecito asub kuulsa Ruta 40 ääres, ja vastav logo on nii majaseintel kui ka mitmetel suveniiridel.




Keskväljak.




Keskväljakul on tasuta wifi, mis on kohati ühenduses internetiga. Saab vähemalt blogi kirjutada ja üritada üles laadida.


Kämpingus kirjutamisest ei tule midagi välja, kuna keegi noor kodanik on just saanud omale esimese trummi.


Veel üks omapärase maalinguga matkaauto.


Teisele küljele on kleebitud Ruta 40 kaart. Teed on kokku üle 5000 kilomeetri, ja tee läbib 20 rahvusparki, kõige kõrgem koht Abra del Acay on peaaegu 5000 m kõrgusel.


Cristo del Portezuelo ja 200 astmega trepp.


Kahel pool trepi kõrval on terrassid erinevate kaktustega …




… ja kohaliku sümboolikaga. Huayrapuca peaks olema Quechua keeles tuultejumal, Punane tuul ehk Red Wind.


Nandu – on Aymara ja Quechua keeles Suri. 


Veel kaktuseid,











Üleval on kerge tuul, ja avaneb suurepärane vaade linnale.

Jätkub …