Egiptus – Kairo

 

41. päev
15-02-2011 
Egiptus, Kairo 
Reisi algusest 8429 km

Kirjutatud Kairos, kesklinnas.

Üldiselt on mööda Egiptust ringi sõita tore ja odav. Diisel maksab 1,10 kohalikku raha. Eestis maksab ka vist 1,10 kohalikku raha. Jaanuari alguses, kui ma teele asusin jäi selline hind meelde.

Aga kui matemaatikaga veidi tegeleda ja numbrid kroonidesse ümber arvestada (nostalgia), siis selgub, et liitri hind on alla kahe krooni. 9 korda odavam kui Eestis. Ja voolikust lastakse nii, et kohe kuhi peale ja ümberringi kõik ujub ja ei mingit probleemi.

Vahepeal juba tundus, et Kairo külastamine tuleb ära jätta poliitilise olukorra pärast. Et sõidan nädal mööda Siinaid ringi ja siis üritan Sharm-el-Sheikh – Hurghada praamiga üle Punase mere sõita. Isegi sõiduplaan oli netis olemas. Aga kui ma Sharmi sadamas laeva ja piletikassat otsisin, selgus, et see praam enam ei käi ja autoga tuleb ikka ülespoole Suessini sõita ja siis läbi kanali aluse tunneli. Mis siis ikka, kui juba Suessini välja, siis tuleb ka Kairosse minna, ikkagi ajalooline aeg praegu.

Õhtune Siinai.

Aga Sharmis oli kohe näha, et turistidest on puudus. Välikohvikutes ainult paar lauda täidetud ja turul ka kuidagi rahvast vähe. Vähemalt niipalju oli sellest Sharmi külastusest kasu, et sain lõpuks omale interneti jaoks data-sim kaardi. Sest millegipärast seda igas putkas ei müüdud, vaid tuli minna kohaliku netipakkuja esindusse. Mindud sai siis nii, et takso sõitis ees ja mina järel. Sest GPSi järgi oleks tore sõita küll, kui kõigil tänavatel oleks nimed ja majadel numbrid. Ja takso on siin samuti odavam. Kohaliku netipakkuja nimi on Etisalat ja paketid on peaaegu nagu Eestis, et mingi mõistlik osa 6 või 8 giga tuleb üle 3,5G ja üle selle piiratakse kiirust. Kuuajane leping läks maksma 165 EGP-d. Nii et enam ei pea wifit otsima. Vähemalt siin riigis.

Ja saigi hakatud peale lõunat Suessi poole liikuma. Ning ööbimiskohaks oli hämaruse saabudes järjekordne politseikontrollpost. Aga öösel ilmusid kuskilt välja sääsed. Kurjad ja näljased. Mis tähendas, et kuskil keskööl sai välja otsitud sääsevõrk, aga millegipärast olid hiljem ikka mõned võrgu all. Kas olid siis võrgusilmad liiga suured või sääsed ise väikesed.  Või võrk ise kehvasti paigaldatud. Hea, et siin ei ole veel malaariapiirkond, sest muidu peaks hakkama juba Malaronet võtma. Ehkki enne Sudaani tuleb niikuinii sellega alustada.

Suessi kanali alt läheb läbi tunnel, ja selle ees oli korralik tunniajane järjekord. Alguses ei saanudki aru, kuidas see järjekorra värk siin toimib. Sest suured autod olid parempoolses reas ja kõrval trügisid väiksemad kahes-kolmes reas. Vahepeal isegi 4 autot kõrvuti. Aga vähehaaval edasi jõudes oli jälle 2 sõidurida ja lõpuks ainult 1. Nii, nagu alguses. Milleks seda vahepealset trügimist siis vaja oli?? Ilm oli selline, et tuiskas peenikest liiva, nii et tuulepoolses küljes akent lahti teha ei saanud, kõik kohad olid peenikest liiva täis. Kinnise aknaga oli temperatuur sees vahepeal juba 33 kraadi, väljas mingi 26 kraadi. Nii et Welcome To Africa.

Enne tunnelit oli korralik turvakontroll, põhjalikum, kui enamuses piiripunktides. Et kuskohast tulid ja kuhu edasi lähed ja et kas ikka oma auto ja siis pass näpus mingi suure ülemuse juurde jne. Nojah, ega neid oma autoga turiste siin eriti liikumas pole. St üldse pole, sest alles täna Kairos nägin Lõuna-Aafrikast pärit rändajaid.

Ja pärast tunnelit oli veel üks kontroll, et miks ikka Kairosse jne. Vastasin jälle, et kõigepealt Kairosse, edasi Luxor, siis Aswan ja siis Sudaani. Jäid rahule. Nüüd tagantjärgi on ikka väga hea, et see Sudaani viisa sai varem Euroopas ära tehtud ja Ankaras pikendatud, siin pidid osad saatkonnad samuti kinni olema. Ja juba Jordaaniast lahkudes küsiti, et kas Sudaani viisa on olemas.

Kui nüüd täiesti aus olla, siis ma tahtsin tulla küll Kairosse püramiidide ja Egiptuse Muuseumi pärast, aga väga suur põhjus oli veel see, et ma tahtsin ise mööda Kairot ringi sõita. Sest juttude järgi pidi olema Kairo liiklus üks maailma hullemaid ja eks ta ikka oli paras kaos. Samas klassis, kus on Bamako, Istanbul ja Damascus. Sõidetakse ikka nii, et kolmel sõidureal on 5 autot kõrvuti jne. Ning vasakule ja tagasi pööratakse suvalisest reast.

Aga eks peab lihtsalt tähelepanelik olema, ühe käega filmida ja teisega rooli hoida ja käiku vahetada mina siin ei suutnud, nii kõva vend ma ikkagi ei ole.

Ja lõpuks saabki sellistes kohtades sõita siis, kui sõidad nagu teised – et sulandud massi. Et kui ikka tuleb mõte, et nüüd on ilus saialett ja apelsin tee ääres, siis pead auto enam-vähem tee ääres kinni ja teed oma ostud ära. Sest ega teised väga ei pahanda, küll nad mööda mahuvad. Peale selle võib alati avatud aknast oma arvamust avaldada .

Tänaseid pilte ei ole, sest päev otsa tuiskas. Liiva loomulikult. Kogu maailm oli selline kollakas-hall.

Lõppu vahelduseks üks pilt Surnumerest.

Kaks pilti Damascuse vanalinnast.