46. päev
20-02-2011
Egiptus, Dakhla Oaas
Reisi algusest 9384 km
Eilne ööbimine oli Valges Kõrbes. Täpselt õigel ajal, kui hakkas hämarduma, oli tee ääres “White Desert National Park”
Õhtusöögiks vahelduseks üks Salvesti Seljanka. Eelviimane. Neli purki sai igaks juhuks kaasa võetud. Selline kodune värk ja kiiresti saab valmis.
Juba hakkas hämarduma, nii et tegin supi valmis ja seadsin ennast rahulikult sööma. Selles mõttes rahulikult, et puudusid kärbsed ja sääsed. Ikkagi kõrb. Aga söömise ajal tundis mingi “kuues meel”, et keegi eluolend on ligidal. Ja oligi. Umbes 5 meetri kaugusel oli helehall kõrberebane. Eks ta saabus toidulõhna peale. Ja millegipärast inimest ka eriti ei kartnud, sest püstitõusmise peale liikus 3-4 meertit eemale ja siis püüdis teisest küljest läheneda. Niipalju siis rahulikust söömisest. Peleta hoopis rebast eemale.
Kahju et söögi ajal oli fotokas käeulatusest väljas, aga pärast sööki proovisin pimedas paar pilti teha. Ega silm hästi pimedas seda halli rebast ei seleta, aga paarile pildile jäi ta ikkagi peale.
Selline ta oligi:
Ja lasi ennast rahulikult pildistada
Ja lõpuks lasi jalga, vist nägi ära, et süüa siit ei saa.
Õnneks oli hommikul päike väljas, foto laagripaigast.
Kivist seente varjus
Siin hakkab tolmutorm jälle võimust võtma.
Vahepeal oli ka kõvemat pinnast – tõeline “Valge Kõrb”.
Rohkem praegu pilte ei tule, sest kõrbes polnud isegi mobiililevi ja siin Dakla Oaasis on vahelduv GPRS, st kohati on ja kohati ei ole.
No comments:
Post a Comment