43. päev
17-02-2011
Egiptus, Kairo
Reisi algusest 8449 km
Tänane plaan oli külastada Egiptuse muuseumi, aga kuna seda meeleavalduste käigus rüüstati, siis on ta seni suletud. Nii et hoopis püramiide vaatama. Hommikul auto käima ja sõitma. Soovitati küll takso võtta, aga siis jääb ju linnasõidu elamus saamata.
Õnneks olid korralikud teeviidad ja püramiidideni oli maad alla 10 kilomeetri. Natuke liikluses trügimist ja signaalitamist ja olidki püramiidid nägemisulatuses. Vaja ainult parkimiskoht leida, mis õnnestus üpris lihtsalt. Kohale jõudes üritati kohe autost väljudes kaameli selga istuma panna, kuid mul oli kindel kavatsus siin jalgsi ringi kolada. Piletikassas polnud mingit järjekorda, turvakontroll oli nagu lennujaamas, nii et kott ja taskust peenraha ja telefon ja kõik muu läks röntgenist läbi. Ja olidki püramiidid.
Ning kohe krabas keegi nn giididest mu pileti enda kätte ning seadis sammud suurema platsi poole, kus hobused ja kaamelid ootamas. Et siin on ikka suur maa jalgsi käia ja vaja kindlasti hobune või kaamel võtta. See suur maa pidi olema 7 km, mis ongi paras lõunane jalutuskäik. Ja täna pole õnneks seda liivatuisku, nii et paras aeg paaritunniseks jalutuseks.
Eks see turistide puudus on ju samuti kohalik tööpuudus, nad ju elavad sellest. Ja nüüd on juba mitu nädalat turistide põud.
Sellised need püramiidid on, ikkagi ise foto tehtud.
Ülelt poolt ja teiselt poolt. Aga et tervenisti pildile saada, tuleb ikka üksjagu kaugele minna.
Ja kohalikud turismitegelased
Ning ikka ja jälle ilmub keegi kuskilt kivi tagant, üritab näidata parimat nurka pildistamiseks ja kohe selle peale küsib jootraha.
Selline on järjekordne peatus- ja ööbimispaik. Alumisel pildil ehtne ja autentne egiptuse veevärk
Tuleb maa seest ja läheb kuskile. Ja dušši jõuab soe (NB!!) vesi.
No comments:
Post a Comment