Ja veel Namiibiat

.
463 päev,
Reisi algusest 52109 km,
Opowo.

Pilte viimase nädala teekonnalt. Üks täiesti tavaline müügipunkt väiksema tee ääres.

Vasakul kaugemal on müügilett, nööride otsas on turistidele määratud suveniirid. Paremal asuv telk on elamiseks. 

The Big Africa Cycle

.
... ja Peter Gostelow. Sõidan mööda tolmust Namiibia teed Opuwo poole ja vastu tuleb mees jalgrattaga, ning kaugelt on näha, et see ei saa olla kohalik rattur. Peatume ja juttu jätkub pikemaks.



Kaks ja pool aastat jalgrattaga läbi Aafrika, sealhulgas läbi Kesk-Aafrika Vabariigi ja 4 kuud Kongo DV-s. Sihtpunktiks Cape Town.

Tema koduleht on siin - The Big Africa Cycle, ma olen tema Kongo muljeid lugenud, aga seda ma ei uskunud, et me Namiibias kohtume.

See on üks järjekordne vastus küsimusele "Millise autoga Aafrikasse?", ja tänane vastus on et "saab ka ilma autota"

Respect!

Damaraland

.
458 päev
Kamanjab,
Reisi algusest 51377 km.

Damarad üks Namiibia hõimudest, neid on arvuliselt u 100.000 ja nad on ühed Namiibia vanimad asukad.  "Living Museum of the Damara" on väike Damara küla Twyfelfonteini lähedal Loode-Namiibias. Tegemist on vabaõhumuuseumiga, kus on kümmekond pooleldi läbipaistvat ümmargust onni, ja külastajatel on võimalik jälgida Damarade igapäevaseid toimetusi.


Saabumise momendil pole külas ühtegi turisti, kaugemalt saabub külavanem.

Spitzkoppe

.
454 päev
Reisi algusest 51132 km
Namiibia.

Swakopmund, Walvis Bay ja tsivilisatsioon jääb seljataha. Hüljeste koloonia on külastatud, Welwitschia ja kuumaastik samuti. Kaubandusele on ring peale tehtud, valik on rikkalik. Ühes ülilaia profiiliga majapidamistarvete ja tööriistade ja kõige muu kaupluses on isegi "Kalashnikov" AK-47 stendil, vabamüügis, hinnaks 2000 N$ ehk siis 200 Eurot. Ja söögikohtades on nii, et kui tellid pizza, siis saadki täitsa õige pizza, nii välimuselt kui ka maitselt.  


Läbi kõrbe viib sisemaale Trans - Kalahari Highway.

Welwitschia mirabilis

.
Welwitschia on ürgaegne taim, mis kasvab Atlandi ookeani rannikul Namiibia kõrbes ja Lõuna-Angoolas. Ja näeb välja, nagu mingi kummaline kuhi otsast kuivanud lehti.

Taim koosneb madalast tüvest ja ainult kahest lehest, lehtedel on katkised ja kuivanud otsad. Ta on paljasseemne taim, nagu okaspuud, ning teda võibki pidada puuks, mis on kohandunud kõrbes elama ja millel on ainult juur ja lehed. Taim võib elada kuni 1500 aasta vanuseks, lehed kasvavad kogu taime eluea, kuid nad kõdunevad otsast ning nende pikkus ei ületa 4-5 meetrit. 

Räägitakse, et kui Austria botaanik Friedrich Welwitsch 1860. aastal Lõuna-Aafrikas rännates selle taime avastas, langes ta hardas imetluses põlvili ega julgenud hulk aega oma leidu puudutadagi.

Welwitschia õitseb vaid korra oma elu jooksul.

Welwitschia on kohandunud kõrbe ekstreemsete tingimustega, ta ei sõltu vihmaveest, vaid saab vett ookenilt tulevatest udupilvedest.

Swakopmund

.
450 päev
Reisi algusest 50583 km
Viimase nädala teekond: Windhoek -Walvis Bay - Swakopmund.

Kirjutatud Swakopmundis, mis on ehe ja ehtne saksapärane väikelinn Namiibias, Atlandi ookeani ääres.

Hohenzollen House - 1906 aastal ehitatud hotell.

Windhoek

.
440 päev.

Katutura - kohalikus Otjiherero keeles tähendab see "The place where we do not want to live".

Linna ajaloost paari reaga: Windhoek asub merepinnast 1650 meetri kõrgusel  ja on ühe legendi järgi saanud oma nime soojaveeallikate järgi (Nama rahvas nimetas seda kohta Ai-gams (fire-water) ja Hereod andsid kohale nime Otjomuise (ehk siis "place of steam").

Sakslased saabusid siia 1890 aastal ja ehitasid Alta Feste nimelise kindluse, mis sai Saksa koloniaalvägede  ehk Schutztruppe peakorteriks. Praegu asub kindluses muuseum.  1915 aastal, Esimese Maailmasõja ajal vallutasid Lõuna-Aafrika väed tolleaegse Namiibia (Saksa Edela-Aafrika). 1950-ndatel aastatel soovis linnavalitsus koos LAV apharteidireziimiga linna "valgendada" ning ehitada mustanahalistele eraldi piirkonnad (nagu Soweto Johannesburgi lähedal). Elanikud ei soovinud Katuturasse ümber asuda ning 1959 aasta 10.detsembril toimunud miiting lõppes verevalamise ja 13 hukkunuga.

Ümberasustamine jätkus seejärel ilma intsidentideta ning lõppes 1968 aastal, kui peaaegu kõik mustanahaline elanikkond oli ümber asustatud uude piirkonda. 1968 aastal oli Katuturas u 4000 elamut, need olid rendimajad, neid ei saanud osta ega müüa, majad olid ilma veeta ja elektrita. Igal majal pidi olema hõimu tähis (H = herero, D = Damara jne). Pärast Namiibia iseseisvumist 1990 aastal elukoha piirangud kaotati, pikaajalised elanikud said õiguse osta oma elamu päriseks. 2006 aastal oli Katuturas üle 150.000 elaniku ning see arv kasvab pidevalt, rahvas saabub maapiirkondadest, otsides tööd ja paremat elu.   

Veel pilte Lüderitzist

.
Felsenkirche ehk "Church of the Rock", on Lüderitzi kõige kõrgemal asuv ehitis. Kiriku ehitust rahastati annetustest, nurgakivi pandi paika 19.nov 1911 ja kirik avati 4.augustil 1912. Arhitektiks ja ehitajaks oli Cape Colonyst pärit Albert Blause.  Kirik on Namiibia National Monument 1978 aastast.

Kolmanskop Ghost Town

.
10 kilomeetrit enne Lüderitzi linna jääb suure teeäärde mahajäetud kaevanduslinn Kolmannskuppe  ehk Kolmanskop. Linn asutati 1908 aastal, kui raudtee ehitamise käigus leiti siit esimene teemant. Kolmanskopi linnas oli kool, teater, spordisaal, keeglisaal, kasiino ja haigla, siin asus lõunapoolkera kõige esimene röntgeniaparaat. Seoses uute ja rikkamate teemantipiirkondade leidmisega jäeti linn maha ning viimane elanik lahkus siit 1956 aastal.


Linn on avatud külastajatele kella 9-13, külastamine on tasuline ja maksab 55 Namiibia dollarit (N$). Ning veel on hinnakirjas terve päeva pilet, mille nimeks on hoopis Photo Permit ja mis maksab 160 N$. Esmapilgul tekitab segadust, et kas pildistamise eest tuleb eraldi maksta. Ei tule, see "Photo Permit" tähendab, et linnas võib viibida päikesetõusust päikeseloojanguni ja rahulikult pilte teha.

Lüderitz, Goerke House

.
Namiibia.

Selle maja kirjeldamist alustatakse tavaliselt sõnadega "The one of the most beautiful buildings in town".
Maja on saanud oma nime esimese omaniku, Hans Goerke järgi, kes saabus Namiibiasse (mis kandis sel ajal nimetust German South West Africa) 1904 aastal Saksa koloniaalvägede (Shutztruppe) koosseisus. Pärast teemantite leidmist Kolmanskoppes lahkus Goerke sõjaväest ning asus tööle teemantikaevanduse ülemana.

Maja ehitati valmis ühe aastaga, ehitamist alustati 1909 aasta oktoobris ning maja oli valmis 1910 aasta septembriks. Arhitektiks oli väga tõenäoliselt Otto Ertl. Hans Goerke elas ise selles majas kaks aastat, ning lahkus seejärel Saksamaale. Giidi sõnul ei soovinud Goerke abikaasa selles majas elada.