Damaraland

.
458 päev
Kamanjab,
Reisi algusest 51377 km.

Damarad üks Namiibia hõimudest, neid on arvuliselt u 100.000 ja nad on ühed Namiibia vanimad asukad.  "Living Museum of the Damara" on väike Damara küla Twyfelfonteini lähedal Loode-Namiibias. Tegemist on vabaõhumuuseumiga, kus on kümmekond pooleldi läbipaistvat ümmargust onni, ja külastajatel on võimalik jälgida Damarade igapäevaseid toimetusi.


Saabumise momendil pole külas ühtegi turisti, kaugemalt saabub külavanem.



Ja giid tutvustab kontoris tunniajalist külastusprogrammi.


Arst ja erinevad ravimtaimed ja muud juurikad. Igale haigusele on mingi ravivahend olemas.



Järgmine varjualune. Vahepeal on saabunud autotäis valgeid turiste ja järgnevalt hakatakse külalistele näitama tulesüütamist kahe puutüki abil.




Just niimoodi, puupulk käte vahel, paar minutit, ja vähehaaval hakkabki suitsu tõusma.








Õlletegu. Ei pidanud veel valmis olema, aga kärbsed olid juba jaol ja lendamisvõimetud, ning lõhna järgi tundus suht karm märjukene tulevat.



Twyfelfontein on Namiibia esimene ja momendil ainus UNESCO World Heritage Site alates aastat 2007, sest siin on üle 2500 petroglüüfi ehk kaljujoonise.






Veel üks Twyfelfonteini vaatamisväärsus - "Organ Pipes"


Ja siis on veel tee äärest "Petrified forest", ehk siis 280 miljoni aastased kivistunud puutüved. Näevad välja, nagu tavalised maas lamavad püütuved. Ja ka siin kasvavad Welwitschiad.
Veel jäädvustusi autoaknast.



Kohalik tee D2743.


Igasugune liiklus puudub täielikult. Vahetevahel on teel väravad, mis peavad takistama koduloomade laialijooksmist. Ja lapsed jooksid võõrast autot nähes kohale uudistama.






Selle üksiku samba nimeks on Vingerklip. Sammas asub eramaal, külastamise hind on viisakas,  5N$ (summa sõnadega: viis Namiibia dollarit, ehk 50 eurosenti).




Praeguseks peatuspaigaks on Oppi Koppi RestCamp Kamanjabis. Üheks valiku põhjuseks on kämpingu koduleheküljel olev tore lause "Vehicles without an African record (for nationals) can use our campsite for free".  Ja nii see oligi. Kaugemalt hakkas silma veel kaks saksa numbrimärgiga sõidukit.


Õhtusöögiks saab sebrat friikartulitega. Lihatükk on suur ja korralik. Ning maitselt on nagu loomaliha. Hind 69 N$.










Pilvine päikeseloojang pärlkanaga kiviaial.


Veel üks hilisõhtune uitaja, peaaegu kanamuna suurune, hea veel, et otsa ei komistanud.

Ja lõpetuseks - viimaste kuude kõige omapärasem putukas.

Sellist putukat pole ma varem looduses kohanud, sest vaatad ja mõtled, et sellist putukat ei saa ju olemas olla. Siis tuleb meelede, et mõnedes loomaaedades on igasugu kummalisi putukaid klaasi taga.

Stick Insect. Täpselt nagu puuoks, alguses pettiski ära.


Aga siis hakkad lähemalt uurima,et ikkagi neli jalga ja kaks silma, ja liigub vähehaaval mööda posti ülespoole.

Veidi kaugemalt.

Ja järgmise korrani.