Windhoek

.
440 päev.

Katutura - kohalikus Otjiherero keeles tähendab see "The place where we do not want to live".

Linna ajaloost paari reaga: Windhoek asub merepinnast 1650 meetri kõrgusel  ja on ühe legendi järgi saanud oma nime soojaveeallikate järgi (Nama rahvas nimetas seda kohta Ai-gams (fire-water) ja Hereod andsid kohale nime Otjomuise (ehk siis "place of steam").

Sakslased saabusid siia 1890 aastal ja ehitasid Alta Feste nimelise kindluse, mis sai Saksa koloniaalvägede  ehk Schutztruppe peakorteriks. Praegu asub kindluses muuseum.  1915 aastal, Esimese Maailmasõja ajal vallutasid Lõuna-Aafrika väed tolleaegse Namiibia (Saksa Edela-Aafrika). 1950-ndatel aastatel soovis linnavalitsus koos LAV apharteidireziimiga linna "valgendada" ning ehitada mustanahalistele eraldi piirkonnad (nagu Soweto Johannesburgi lähedal). Elanikud ei soovinud Katuturasse ümber asuda ning 1959 aasta 10.detsembril toimunud miiting lõppes verevalamise ja 13 hukkunuga.

Ümberasustamine jätkus seejärel ilma intsidentideta ning lõppes 1968 aastal, kui peaaegu kõik mustanahaline elanikkond oli ümber asustatud uude piirkonda. 1968 aastal oli Katuturas u 4000 elamut, need olid rendimajad, neid ei saanud osta ega müüa, majad olid ilma veeta ja elektrita. Igal majal pidi olema hõimu tähis (H = herero, D = Damara jne). Pärast Namiibia iseseisvumist 1990 aastal elukoha piirangud kaotati, pikaajalised elanikud said õiguse osta oma elamu päriseks. 2006 aastal oli Katuturas üle 150.000 elaniku ning see arv kasvab pidevalt, rahvas saabub maapiirkondadest, otsides tööd ja paremat elu.   








Kohalik turuplats peale lõunat. Telekaparanduse äri käib täie hooga.


Küsisin müüja-meistrimehe käest, et kas pilti võib teha? Võib küll, tuli vastuseks ja mees kadus kaugemale, ning vaatamata kutsumisele ei tahtnud pildile jääda.


Järgmises reas on õmblustöökojad.








Lukuabi


Kingatallad on vanadest autorehvidest, mustrit paistab siin veel küllaga, 10tuh peaks vabalt vastu pidama.




Müüja kadus monitori varju.




Niimoodi istutakse ristmikel ja oodatakse juhutööde võimalust. Töötus on probleem, maalt tullakse linna paremat elu ja tööd otsima, aga töökohti ei jätku.






Ajutiste ehituste põhiline ehitusmaterjal on laineline plekk. Ning sooja ilmaga läheb sees ikka eriliselt palavaks.


Pooleliolev tee-ehitus on ideaalne koht jalgpalli mängimiseks.


Teid ehitatakse järjest juurde, et piikond oleks elamiskõlblik.











10.detsember on riigipüha ja nimetatud Inimõiguste päevaks (Human Rights Day)

Igapäevasest elust.


Cardboard Box Backpackers, praegune peatuspaik Windhoekis. Olmest - nagu ikka, on sellistes kohtades köök ja köögis on liiga väike külmik, mis on tihedalt täis täpselt ühesuguseid kilekotte toidukraamiga. Siin on eletripliit, nii et ei pea oma gaasi kulutama, saab pesu pesta, ning hommikusöök ja kohvi on hinna sees (hind on 70N$ ehk siis 7 Euri päev) ja kõige tipuks siin on tasuta wifi. Ja loomulikult on sellistes seljakotirändajate peatuspaikades seltskond, kellega on hea reisimuljeid vahetada ja uut infot leida.

Wifi on tavaliselt peatuspaiga valikul üks esimesi kriteeriumeid ja seekord eriti, sest viimane aeg oli läptop värskelt üle installida. Kolm aastat kasutamist on mõjunud kiirusele ning ainult liiva väljaraputamisest enam ei piisa. Fresh install on alati kasuks, ning pärast tuleb paar päeva igasuguseid uuendusi laadida, service packid jne. Tegelikult on muidugi nii, et arvuti on ainult alguses kiirem, seni, kuni kõik vajalik tarkvara jälle peale läheb. Ja seda vajalikku tarkvara on piisavalt (Kõigepealt Chrome, 7zip ja Skype, Office ja Live Writer blogi jaoks, Mapsource, Basecamp ja OziExplorer kaartide jaoks, jne jne jne.)

Veel natuke IT ja interneti teemal, ehk kuidas praktiliselt see mobiilne internett siin Aafrikas arvutisse jõuab. Kõik algab sellest, et uude riiki saabudes tuleb osta 2 kohalikku SIM kaarti, üks data jaoks ja teine kõnede jaoks (igaks juhuks, kui näiteks mõnda saatkonda on vaja jätta oma kontaktnumber või siis lihtsalt kuskilt midagi küsida. Data kaart läheb 3G Wifi-ruuterisse, milleks Huawei B260.

Miks just see seade? Kõigepealt on ruuter tundlikum ja võimsam, kui tavaline USB seade. Veel paar põhjust, ruuteril on üks võrgukaabli pesa, ruuteri külge saab ühendada lauatelefoni (pole veel testinud) ja saab kasutada kas sisest või välisantenni. Ning seadet saab laadida üle USB, pole vaja 12V->220V inverterit ja seejärel teha 220-st 5V.

Lõuna-Aafrika päritoluga välisantenn on piisavalt väike, et bussi katusel mitte tähelepanu äratada. Siin ei ole arenenud maailm, et saab ringi sõita, katus antenne täis, mundrimeestel tekib ebaterve huvi asjade vastu, mida nad ei mõista (Näit.Tuneesias pidi piiril panema CB27 kilepakendisse ja see pitseeriti kinni). Kindlam on panna piiriületustel igasugused seadmed (ka fotoaparaadid ja GPS-id) üldse silma alt ära ja ise pole vaja torkima minna.

Tagavaravariant interneti jaoks on USB pesasse käiv Huawei E1752, seda on hea müügipunkti kaasa võtta ja vajadusel saab kohapeal kohe kontrollida, et kas nett töötab või mitte. Vältimaks vaidlusi teemal - see kaart töötab ainult meie seadmega ja sul on vale soft seadmel, on mul kaasas 2 seadet, üks on Tele2 tarkvaraga ja teine kõige uuema Mobile Partner tarkvaraga. Aafrika eripära, kõik peab olema dubleeritud.

B260 wifi lahenduse puudused: Sim kaardil olev krediit väheneb kasutamisel ilma mingi hoiatuseta ning rahajäägi kontrollimiseks tule kaart võtta ruuuterist ja panna telefoni, paremat lahendust ei veel leidnud.


Jätkub ...