Swakopmund

.
450 päev
Reisi algusest 50583 km
Viimase nädala teekond: Windhoek -Walvis Bay - Swakopmund.

Kirjutatud Swakopmundis, mis on ehe ja ehtne saksapärane väikelinn Namiibias, Atlandi ookeani ääres.

Hohenzollen House - 1906 aastal ehitatud hotell.



Päikeseloojang. Swakopmund Jetty, ehk sadamasild. Esimene puidust sadamasild pikkusega 275 meetrit ja laiusega 9 meetrit valmis 1905 aastal. Metallist sadamasilla ehitamist alustati 1911 aastal ning silla pikkuseks oli planeeritud 640 meetrit, kuid Esimese maailmasõja alguseks oli valmis ainult 262 meetrit ning pärast sõda otsustati sadamana kasutada hoopis 30 kilomeetri kaugusel asuvat Walwis Bayd. Praeguseks on sild restaureeritud ning taasavamine toimus 2010 aastal.


Tuletorn, ehitatud 1903 aastal.


Linna sissesõidul on järjekordne huvitav liiklusmärk. Pean kinni ja teen pilti. Keegi õiendama ei tule, et siin ei tohi pildistada. Aga märki saab igatpidi tõlgendada. Ära pane võtmeid joogiklaasi külge jne.


Woermann House







Siin asub maailma kõige suurem kvartskristall


14 tonni ehk täpsemalt 14100 kg



Living Desert Snake Park suutis samuti üllatada, sest ühes klaaskastis olid ...


...albiino püütonid.


Paar päeva tagasi sõitsin 120 km ülespoole mööda rannikuäärset teed, Cape Crossi hülgekolooniat vaatama.


Iseteeninduslett soolakristallidega maantee ääres. Valid omale meeldiva tüki välja ning jätad raha plekkpurki. Ja ühtegi müügimeest ega turvameest lähema paari kilomeetri ulatuses näha ei olnud.


Aga kauplus on mõeldud rikastele turistidele. Vaesemad võivad tee ääres kinni pidada ja ise omale mõned tükid soolajärvest koukida, kui muidugi vastavad tööriistad, ehk siis haamer ja meisel on kaasas.




Cape Crossi hüljeste koloonia,siin pidi olema 80-100 tuhat isendit.


Väga võimalik, sest neid oli palju, kõikjal, isegi külastajatele mõeldud teedel.


Istepinkide all
















Ainult et ilm oli udune, ja päikese olemasolu võis ainult oletada, nii et pildid ongi hülgehallid.


Cape Cross on oma nime saanud kivist risti ehk padrao järgi, mille püstitas siia portugali meresõitja Diego Cão 1486 aastal, see oli tema teise merereisi kõige lõunapoolsem punkt.


Zeila of Hangana. Kalalaev, mis müüdi vanarauaks ning teda hakati Walvis Bay sadamast trosside otsas Indiasse Bombaysse transportima, kuid trossid katkesid ning laev jooksis kaldasse 25 augustil 2008 aastal. Sellest on nüüdseks saanud üks Henties Bay turismiatraktsioone. 

Järgmise päeva hommikul vaatasin soola ja muu kleepuva sodiga kaetud autot ja sõitsin pesulasse, peaasi, et saaks bussi põhja alt soolast puhtaks. Elu on õpetanud, et kui auto saab pikalt soola, siis ta järgmist 25-t aastat nii lihtsalt vastu ei pea.


Pesulas oli konveiermeetod. Rattakoopad ja põhjaalune said puhtaks ja siis (käsi)kuivatusse. Ning tund aega hiljem mõõda tolmust teed kõrbesse. Niikauaks siis puhast autot.


Täpsemalt öeldes Namib-Naukluffi Parki, sest Swakopmundi lähedal on veel 2 vaatamisväärsust - kõigepealt "Moon Landscape" ja edasi viib tee piirkonnani, kus kasvab üli-haruldane kõrbetaim "Welwitschia mirabilis".  

Linnast välja sõites jääb tee äärde Martin Lutheri Muuseum. Aga mitte selle Martin Lutheri, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon.

Muuseumis asuv Martin Luther on aurujõul töötav traktor, millel on huvitav ajalugu.


1890-ndatel aastatel käis ookeaniäärse Swakopmundi ja 382 km kaugusel sisemaal asuva pealinna Windhoeki vaheline kaubavahetus härjatranspordiga. Vankrile võis laadida kuni 2 tonni kaupa ning seda vedas 14 kuni 20 härga. Reisi kestvus oli 2-3 nädalat, ning reisi lõppedes olid ellujäänud härjad sellises seisundis, et nad pidid kolm kuud taastuma.
  
Traktor toodi 1896 aastal laevaga inglaste kontrolli alla olevasse Walvis Bay sadamasse, sest Swakopmundis puudus süvasadam. Traktoriga oli kaasas mehaanik-juht, kes (ma ei hakka seda lauset tõlkima,originaal on siin) - "The mechanic took one look at the desert and went home").

Järgnevalt oli vaja traktor toimetada Swakopmundi. Kahe linna vahemaa oli 30 kilomeetrit, kuid selle läbimiseks kulus 3 kuud (!!!), sest omal jõul liivas liikumise asemel ta kaevas ennast telgedeni liiva, edasiliikumise võimaldamiseks pandi rataste alla kive ning puidust planke, ning põhimõtteliselt ta lükati Swakopmundi.Link

Hiljem selgus, et see traktor oli kulukam, kui härgade kasutamine. Järgnevat imorditi kaks bensiinimootoriga masinat, millest üks sooritas ühe eduka reisi Windhoeki, haagistel oli 20 tonni kasulikku koormat. Viimane vagun oli varustatud hädapiduriga, milleks oli liivaankur. Ning ka bensiinimootoriga töötavate seadmete kasutamine oli kallim, kui härjatransport.

Traktorit kasutati kuni 1897 aastani kuni ta ning pärast katla plahvatamist jäi ta Swakopmundist 1,5 km kaugusele teeäärde, ning teda hakati kutsuma Martin Lutheriks lause "here I stand and I cannot do otherwise"järgi, ehkki tegelikult oli lause hoopis teistsugune


Traktor taastati 1973 aastal ning ta on Namiibia National Monument.


Üle kuumaastiku welwitshiat vaatama (vaba tõlge).




Ja siis ilmusid tee äärde esimesed Welwitschiad.


Aga nendest tuleb pikemalt juttu järgmises postituses.