Argentiina,
Buenos Aires, Tigre
Reisi algusest 58 360 km
Ma ei hakka siia pikka sissejuhatust tegema, sest kui ikka vahepeal kirjutamine ei edene, siis ta ei edene. Mitte sellepärast, et mitte midagi pole juhtunud, vaid pigem on vastupidi, igasuguseid asju juhtub ja kõik muutub liiga tihti. Ja kui on korraga käsil palju lõpetamata tegevusi, siis püüad ikka enne kõik ära teha ja olukorra jälle oma kontrolli alla saada.
Aga üldiselt on nii, et tuleb järjest edasi minna ja jätkata hetkeolukorra kajastamisega, sest teekond on praeguseks jõudnud järgmisele mandrile, Lõuna-Ameerikasse, Argentiina pealinna Buenos Airesesse.
Auto läks Kaplinnas konteinerisse ja laevale ja laev jõudis siia minu andmetel 31.juulil. St pidi jõudma. Võib-olla ei jõudnud ka, sest laevaagendifirmat külastades selgus pidevalt, et tule homme ja siis jälle homme (hisp.keeles "mañana"). Korraks tundus, et on midagi juhtunud, mida ei taheta öelda, näiteks et konteiner läks kogemata Singapuri või mujale, et "sorry", aga siis sai nädal otsa, ja öeldi,et tule esmaspäeval, siis lähme sadamasse. Läksimegi ja pärast paartunnilist dokumentide vormistamist ja ootamist toodi kuskilt kaugelt kohale õige numbriga konteiner.
Avamiseks kogunes kohale terve hulk igasugu asjamehi.
Igatahes konteinerit eriti loobitud ei ole ja ta on olnud piisavalt kõrgel, sest seest oli kõik kuiv. Auto läks käima poolest pöördest, nagu diislile kohane, aga sõidurõõmu jätkus ainult paariks minutiks, kuna vormistamine oli pooleli. Auto jäi terminali ja vajalike paberite vormistamine jätkus. St, et oleks pidanud jätkuma, aga siis tuli lõuna ja pärast lõunat jäi tööpäeva lõpuni ainult kaks tundi ja selle aja jooksul ei jõua suurt midagi teha, peale erinevate uste taga järjekorras seismise.
Kogu asjaajamine meenutas väga Egiptuses auto riiki vormistamist, kus ühes kohas saad ühe paberi, lähed sellega järgmisesse, sealt saad allkirja, siis kolmandasse, siis näitad jälle oma passi ja auto passi, annad kuskile allkirja, siis tagasi eelmisesse kohta, siis prinditakse veel mingi tähtis paber, siis selgub, et keegi kõrgem asjamees, kellel on ainukesena õigus allkirja anda, on kadunud. Ja asja teeb palju põnevamaks see, et osa kohti, kus tuleb käia, on sadama territooriumil, kuhu pääsemiseks on vaja saada iga kord eraldi RFID-kaart (NB - ühekordne). Ja osa on väljaspool territooriumi, värava taga, ja väravast välja minnes tuleb kaart jälle ära anda. Ning sadama territooriumil ei saa liikuda jalgsi, vaid seal käib kohalik buss, mis viib terminaalini, kus saab jälle erinevaid ametnikke otsida.
Ma püüdsin kogu protseduuri üles kirjutada, aga pärast kolmandat korda sadamasse sissepääsukaartide taotlemist läks järg natuke käest ära, sest siis jõudsid asjad lõpuks nii kaugele, et lubati autoga sõita tollimaja ette, seejärel tekkis kuskilt kõige olulisem paber - auto ajutise sisseveo dokument, ja järsku oligi kogu etendus otsas. Et maakeeli öeldes, võta oma auto ja mine.
Iseenesest õige ütlemine, ainult et ma olin ennast vaimselt ette valmistanud terve päeva siin ringi jooksma.
Viimased toimingud sadama territooriumilt lahkumisel, ja edasi sõitsin otse bensiinijaama, sest mereveol pidid kütusepaagid täiesti tühjad olema, ja lootsin, et kütus kuskil keset teed otsa ei saa. Ei saanud, ja tagantjärele tark olles oleks võinud vabalt 10 liitrit paagipõhja jätta, keegi ei kontrollinud. Ja gaasiballonid oleks ka võinud kaasa võtta. Aga kõik see selgub tavaliselt hiljem.
Lõppu paar pilti Buenos Airese kesklinnast.
Pirukamüüja.
Tänavamuusikud
Seitse rida autosid, ja ei ühtegi bussirida.
Kesklinn, Plaza del Congreso. See on üks oluline koht - kirjad kivil on veidi raskesti loetavad, aga järgmisel pildil on veidi paremini.
Km. 0 - ehk siis sellest punktist mõõdetakse vahemaid teiste Argentiina linnadega. Link
Praeguseks lõpetame, parem juba lühike postitus, kui et jälle kirjutamist edasi lükata. Kõigepealt on vaja leida mingi peatuspaik, et asjad jälle reisikorda seada. Esmapilgul on kämpingupaikadega on siin suurlinnas kehvemad lood, kui Lõuna-Aafrikas. Ideaalvariant on leida elektri ja vee ja internetiga, praegune on kesklinnast u 35 km, elektri ja internetiga, aga vett ei ole, st kraanist tuleb soolane vesi ja ümberringi on kõik porine, sest siin on talv, sajab üle päeva ja väljas on 12-16 kraadi.
Kuidas edasi?
"If you want to make God laugh, tell him your plans."
Thursday, August 9, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Plaanid kunagi mingi postituse teha ka miks plaan muutus ja kuidas asjaajamine oli?
Kindlasti tuleb hiljem eraldi postitus, selliste otsuste puhul on elementaarne, et on kirjas iga valiku plussid ja miinused. Võiks öelda, et see on pikem analüüs mõnede Lääne-Aafrika riikide turvalisuse teemal.
Post a Comment